Teisipäev, 22 August 2017 11:29

Riigieelarve kasutamine vastab prognoositule

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Rahandusministeeriumi hinnangul vastab riigieelarve kasutamine prognoositule
Rahandusministeeriumi hinnangul vastab riigieelarve kasutamine prognoositule Rahandusministeerium
Rahandusministeeriumi andmetel kasutasid riigiasutused riigieelarvega ette nähtud kuludeks ja investeeringuteks tänavu kuue kuuga 4,33 miljardit eurot ehk 243,6 miljonit eurot (6 protsenti) rohkem kui mullu sama ajaga. Riigieelarve kasutamine vastab prognoositule. Riigi kuue kuu tulud olid samuti 4,33 miljardit eurot ehk 348,9 miljonit eurot (8,8 protsenti) suuremad kui aasta varem.

Investeeringuteks suunati kuue kuuga 162,3 miljonit eurot, sealhulgas investeerisid riigiasutused ise 136,5 miljonit eurot ja investeeringutoetusi anti 25,8 miljoni euro ulatuses. Riigiasutuste investeeringute kogumaht kasvas aastaga 38,3 protsenti. Investeeringute aastaks planeeritud eelarvest on kasutatud 41 protsenti. 2017. aasta eelarvesse on riigiasutuste investeeringuid planeeritud 332,7 miljonit eurot, millest ligikaudu poole moodustavad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eelarves paiknevad maanteede, transpordivahendite, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning muud investeeringud.

Kuludest vähenesid ainsana finantskulud. Kõik teised kululiigid, nagu antud toetused, tööjõu- ja majandamiskulud, muud kulud ning investeeringud seevastu kasvasid võrreldes eelmise aastaga.

Antud toetused kasvasid kokku 3,2 protsenti ehk 63,8 miljonit eurot. Aastaga on sihtfinantseeringud tegevuskuludeks kahanenud 9,2 miljoni euro ehk 4,7 protsendi võrra. Samuti on vähenenud riigi erijuhtudel makstav sotsiaalmaks 23 protsenti ehk 11,2 miljonit eurot ning töövõimetuspensionide maht 5,9 protsenti ehk 7,5 miljonit eurot. Samal ajal suurenesid kulud vanaduspensionidele 5,5 protsenti ehk 37,2 miljonit eurot. Lisaks kasvasid peretoetused 6,8 protsenti ehk 13,5 miljoni euro võrra, millest 11 miljonit eurot moodustas vanemahüvitise kasv. Samuti on kasvanud puuetega inimeste ja nende hooldajate toetus 1,3 miljoni euro võrra. Alates juulist on oodata toetuste mahu järsku kasvu, kui sotsiaalkindlustusamet hakkab maksma kolme- ja enamalapselistele peredele lasterikka pere toetust lisaks olemasolevatele peretoetustele.

Tööjõu- ja majandamiskulude kuue kuu maht oli möödunud aasta kuludest 47 miljoni euro võrra ehk 7,3 protsenti suurem. Tööjõukulud kasvasid 2,8 protsenti peamiselt tippspetsialistide töötasude arvel. 2017. aasta eelarvesse planeeriti konkreetsete sihtgruppide – õpetajate, siseturvalisuse, tervishoiu-, sotsiaalhoolekande- ja kultuuritöötajate – palgakasvuks lisavahendeid kokku 46 miljonit eurot.

Majandamiskulude mahu 13,5-protsendine kasv tulenes peamiselt kulude suurenemisest sotsiaalteenustele 9,4 miljoni euro ehk 14,8 protsendi võrra ja kinnistutele 7,7 miljoni euro ehk 15,5 protsendi võrra. Samuti on võrreldes eelmise aasta kuue kuuga kasvanud riigiasutuste lähetuskulud 17,8 protsenti ehk 4 miljonit eurot ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 25,3 protsenti ehk 3,8 miljonit eurot.

Välistoetustest on selle aasta jooksul tegevusi ellu viidud 168,4 miljoni euro eest. Sellest suurima mahuga tegevused on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil, rahandusministeeriumil ning maaeluministeeriumil. Ühtekuuluvuspoliitika fondide 2014–2020 rakendamisega on ka teiste ministeeriumide tegevuste elluviimine hoogsalt käivitunud. Mõõdetavat mõju on oodata peamiselt alates 2018. aastast.

Kogu käimasoleval, 2014.–2020. aasta finantsperioodil saab Eesti kasutada 4,4 miljardi euro ulatuses struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid ning lisaks saab taotleda vahendeid eri programmidest ja fondidest, millest varasemaga sarnase taotlemisedukuse korral võivad Eesti taotlejad saada projektide elluviimiseks hinnanguliselt ligi kahe miljardi euro ulatuses vahendeid.

Likviidseid finantsvarasid ehk hoiuseid ja võlakirju oli riigikassas juuni lõpu seisuga 1,16 miljardit eurot, millest likviidsusreservis oli 722,3 miljonit ning stabiliseerimisreservis 412,9 miljonit eurot. Võrreldes 2016. aasta juuni lõpu seisuga vähenes riigikassa hallatavate likviidsete varade maht 77,5 miljoni euro võrra. Omandireformi reservfondi vahendid kasvasid aastaga 4,7 miljonit eurot, ulatudes 22,6 miljoni euroni.

2017. aasta eelarves on planeeritud tulude maht koos edasiantavate tuludega 9,48 miljardit eurot ning kulude ja investeeringute maht koos eelmisest aastast esimeses etapis ülekantud vahenditega 9,86 miljardit eurot. Kuue kuuga on tulude aastaks kavandatud eelarvest täidetud 45,6 protsenti ja kulude eelarvest koos investeeringutega 43,9 protsenti.

Möödunud aastast toodi avansiliselt vahendeid 2017. aastasse üle 201,8 miljoni euro ulatuses, millest 38,1 miljonit eurot moodustasid kasutamata jäänud vabariigi valitsuse reservi ja 49,8 miljonit eurot välistoetuste kaasfinantseerimise vahendid. Augustis menetletakse valitsemisalade täiendavaid taotlusi eelarvevahendite ülekandmiseks seoses esialgsete jääkide korrigeerimisega ettemaksete ja kohustistega. Korrigeerimised on vajalikud 2016. aasta kassapõhiselt eelarvestamise metoodikalt alates 2017. aastast kasutusele võetud tekkepõhisele metoodikale üleminekuga.

Täpsemad andmed on avaldatud tabelis rahandusministeeriumi koduleheküljel: http://www.fin.ee/doc.php?115757

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Majandus ja äri viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid Eesti äri ja majanduse teemal

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes