Töötasu alammäära tõusust järgmisel aastal plaanib riik lisatulu 13,6 miljonit eurot ja lisakulu 4,5 miljonit eurot, ehk summaarselt paraneks riigi eelarvepositsioon 9,1 miljoni euro võrra, selgub Rahandusministeeriumi poolt koostatud mõjutabelist. Ületulevaks aastaks planeeritakse lisatulu 26,6 miljonit eurot ja lisakulu 9 miljonit eurot, ja sellega paraneks riigieelarve positsioon 17,7 miljoni euro võrra.
Riigieelarve kulud tõusevad peamiselt tööjõukulude suurenemise tõttu ministeeriumites ning nende hallatavates asutustes, samuti kohalikes omavalitsustes, lähtub alammäära tõstmise määruse eelnõust. Töötasu alammäära tõus toob kaasa ka töötasu alammääraga seotud hüvitiste suurenemise nagu näiteks vanemahüvitise või lapsepuhkuse tasu. Miinimumpalga tõus võib kaasa tuua ka kohalike omavalitsuste poolt makstavate toetuste ning hüvitiste tõusu.
Riigieelarve tulud tõusevad peamiselt maksude laekumise suurenemise tõttu. Erasektori panus eeldatavasse maksulaekumisse on kahe aasta jooksul 23,5 miljonit eurot, avaliku sektori panus 4,7 miljonit eurot. Lisaks suurenevad tulud kriminaalmenetluse seadustiku alusel määratud sunniraha 150 100 euro võrra suurenemise tõttu.
Rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt võiks alampalga tõus mõjutada Eestis 50 000 töötajat. Riigisektoris töötavad neist ligi 5000, kellest enamus ehk 4000 inimest kohalikes omavalitsustes ja 675 inimest kutseõppeasutustes ja üldhariduskoolides.
Septembris allkirjastasid Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Ametiühingute Keskliit alampalga kokkulepe, millega alampalk kasvab järgmisel aastal 355 euroni ja ülejärgmisel aastal 390 euroni.
