"Rimi osakaal toodete esmamaaletoojana on käibest umbes 28 protsenti, millega ollakse teistest jaekettidest kõrgeima näitajaga," sõnas Kahju pressiteates. "Püüame enamasti osta otse tootjalt parima lõpphinna saamiseks ning ära jätta võimalikult palju vaheetappe. Seega oleme suuremahuline pakendiettevõtja ning enda pakendijäätmete kokkukorje kohustuse edasi andnud taaskasutusorganisatsiooni (TKO) ettevõttele," lisas ta.
"Täidame kõik pakendite taaskasutamise normid ning kokkukorje teenuskulu TKO-le on sellega seoses 300 000 eurot aastas. Täna teenivad jaeketid Eesti turul kasumit suure konkurentsi tõttu kõigest 1 kuni 3 protsenti aastakäibest, pakendite kokkukorje osa on omakorda teenitavast kasumist 2,5 kuni 10 protsenti ehk väga kõrge," rääkis Kahju.
Pakendiaktsiisi seaduse uue versiooni kohaselt suureneks Rimi kulud pakenditega seonduvalt Kahju sõnul 500 000 euro võrra aastas. "Kuivõrd uuele pakendi maaletoomise komponendile säiliks ka praegused teenustasud TKO-dele, oleksid kogu pakendivaldkonnaga seotud kulud Rimi kulustruktuuris 800 000 eurot ehk kasvaksid 2,5 korda. Simuleerides seda maksu kogu Rimi käibele ja sealt laiemalt toidu jaeturule, tähendaks riigi 15 miljoni euro suurune soovitav maksulaekumine kliendile olulist jaemüügihindade kasvu," sõnas ta.
"Üks uue seaduse motivaatoritest on väidetav jaeketi või maaletooja võime kaasa rääkida-mõelda pakendamise küsimustes ning teha aktsiisimaksu valguses keskkonnasäästlikumaid otsuseid," märkis Kahju, lisades, et ettevõtted sõltutavad aga kliendi tarbimisharjumustest ning Eesti turu väiksus ei võimalda suurtega pakendamise küsimustes läbi rääkida. Tootevalik aga lähtub kliendi soovidest, mitte võimalikest pakendiga seotud kuludest.
