Kui veel jaanuaris plaanis 43 protsenti küsitletud Eesti VKE-dest selleks aastaks investeeringuid, siis nüüd on nende osakaal langenud enam kui kolmandiku võrra, 27 protsendile, teatas pank. Kõige sagedamini plaanivad Eesti VKE-d kuni 10 000-euroseid investeeringuid – seda märkisid 11 protsenti vastanutest – ning üle 50 000-euroseid investeeringuid kavandab 8 protsenti ettevõtetest. Investeerimisplaane ei ole tänavu 38 protsendil VKE-dest ning 34 protsenti ei olnud veel otsustanud.
Oma investeeringuplaane on oluliselt korrigeerinud ka Leedu ja Läti VKE-d. Kui näiteks jaanuaris tõdes ligi veerand küsitletud Leedu ettevõtetest, et selleks aastaks investeeringuid kavas ei ole, siis maikuuks oli see näitaja juba 38 protsenti. Lätis on tänavuseks investeeringuid mitteplaanivate ettevõtete osakaal viie kuuga enam kui kahekordistunud 22 protsendilt 45 protsendini.
"Tagasihoidlikumad investeeringuplaanid kinnitavad ettevõtete konservatiivsemaid ootusi majanduskeskkonna lühi- ja keskpika arengu osas. Investeeringute vähenemine on suure tõenäosusega seotud ka hüppelise hinnatõusuga, mistõttu on paljud ettevõtted otsustanud vähemolulised kapitalimahutused edasi lükata. Lisaks peavad ettevõtted aasta algusega võrreldes enam tegelema likviidsuse juhtimisega, säilitamaks puhvreid tõusnud kulude katmiseks, mis võib selgitada, miks on nii mõnedki otsustanud investeeringud ajutiselt edasi lükata," kommenteeris SEB juhatuse liige ja jaepanganduse juht Ainar Leppänen.
Eesti ettevõtetel on tänavu enim kavas investeerida põhivarasse: hooned, masinad ja seadmed ning muu materiaalne vara. Sellised kapitalimahutused on kavas 72 protsendil investeeringuid kavandavatest ettevõtetest ning sarnaselt on see prioriteediks Lätil ja Leedu ettevõtetel – nõnda vastasid 81 ja 64 protsenti küsitletutest.
"Tavapäraselt on investeeringud hoonetesse, masinatesse ja seadmetesse seotud tootmisvõimsuse kasvu sooviga või vajadusega senisest efektiivsemalt toota. Tööstuse tootmisvõimsuse rakendatus Baltikumis on püsinud ajalooliselt kõrgel tasemel ehk vähe on olnud vaba tootmisvõimsust, mille arvelt edasist kasvu oodata. Näeme, et sel aastal see oluliselt ka ei parane. Lisaks sellele avaldab toormaterjalide ja ehituskulude kasv negatiivset mõju ettevõtete kapitaliinvesteeringute plaanidele," selgitas Leppänen.
Oluliselt vähem on VKE-del plaanis investeerida uute toodete ja teenuste arendamisse ja turuleviimisse. "Veelgi väiksem on ettevõtete arv, kel on kavas panustada digitaliseerimisse, automatiseerimisse ja innovatsiooni, mis paraku ei aita kaasa nende pikaajalisele kasvule," lisas Leppänen.
SEB uuring toimus mais 2022. Kokku vastas Balti riikides 2072 ettevõtet, neist Eestis 811.
