Reede, 21 Aprill 2017 15:06

Sester soovib pankade avansiliste maksete eelnõu kiiret kooskõlastust

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Rahandusminister Sven Sester
Rahandusminister Sven Sester

Rahandusminister Sven Sester on esitanud teistele ministeeriumitele kooskõlastamiseks tulumaksuseaduse muudatused, millega kehtestatakse pankadele 14-protsendiline dividendide avansiline tulumaks.

"Kuna tegemist on kiireloomulise eelnõuga, palume eelnõu kooskõlastada või selle kohta arvamus esitada viie tööpäeva jooksul, kirjutab Sester justiitsministeeriumile, Eesti Pangale, finantsinspektsioonile, maksu- ja tolliametile ning Eesti Pangaliidule.

Kuna valitsus soovib muudatused kehtestada alates 1. jaanuarist 2018, siis tuleb need vastu võtta juba 2017. aasta esimese poolaasta jooksul.

Eelnõuga kehtestatakse residendist krediidiasutustele ja mitteresidendist krediidiasutuste Eesti filiaalidele kohustus tasuda tulumaksu avansilisi makseid määraga 14 protsenti eelmises kvartalis teenitud kasumilt jooksva kvartali kolmanda kuu 10. kuupäevaks. Kasumi jaotamisel ja sellega kaasneva tulumaksukohustuse arvutamisel saab krediidiasutus tasutud avansilist tulumaksu arvesse võtta.

Krediidiasutuste jooksvalt kasumilt avansilise makse maksmise kohustuse otsene mõju eelarvetuludele sõltub krediidiasutuste prognoositavast jooksvast kasumist ja tegelikest dividendimaksetest. Otseselt muudatuste tulemusel laekub prognoosi järgi 2018. aastal 27 miljonit eurot ja järgnevatel aastatel ligi 55–60 miljonit eurot aastas, kui eeldada krediidiasutuste jooksva kasumi kasvu nominaalse majanduskasvuga samas tempos.

"Muudatuse netomõju eelarvelaekumistele sõltub aga krediidiasutuste strateegilistest dividendimäära maksmise otsustest koosmõjus samaaegselt rakendatava regulaarselt jaotatud kasumi maksustamise süsteemiga, mis muudatuse enda otsest fiskaaltulemit vähendab," kirjutab Sester. Krediidiasutuste tulumaksu maksmise süsteemi muudatuse netomõju jääb seetõttu eeldatavasti vahemikku 20–30 miljoni eurot.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Majandus ja äri viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid Eesti äri ja majanduse teemal

  • Kas Eesti inimeste elatustase on ikka leedukatest viletsam?
    Kas Eesti inimeste elatustase on ikka leedukatest viletsam? Selle nädala alguses Euroopa Liidu statistikaameti poolt avaldatud andmed näitavad, et Eesti tarbimiskulutused inimese kohta, milles on riikidevahelised hinnaerinevused välja taandatud, olid möödunud aastal 72% EL-i keskmisest ning meist tahapoole jäid vaid viis riiki. Leedu oli 88 protsendiga aga EL-i riikide keskmiste hulgas. Kuidas on võimalik, et Leedu meist nii kaugel ees on? Ja mida see võrdlus õigupoolest näitab?
  • Eluaseme hinnaindeks kerkis esimeses kvartalis aastaga 6,6 protsenti
    Eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2018. aasta esimeses kvartalis võrreldes 2017. aasta neljanda kvartaliga 1,5 protsenti ja võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga 6,6 protsenti.
  • Euroala leppis kokku Kreeka võlaleevenduses
    Euroala rahandusministrid leppisid 22. juuni varahommikul kokku Kreeka võlaleevenduses, teatas Euroopa Komisjoni majandusvolinik Pierre Moscovici pärast maratonkõnelusi Luksemburgis.
  • Saksamaa on Kreeka aitamise pealt teeninud 2,9 miljardit eurot
    Saksamaa on alates 2010. aastast Kreeka toetamiseks ostetud võlakirjade pealt teeninud umbes 2,9 miljardit eurot, selgub Saksa rahandusministeeriumi raportist.
  • Poola: euroala eelarve võib tähendada EL-i lõppu
    Poola hoiatas 21. juunil, et Prantsusmaa ja Saksamaa pakutud eurotsooni eelarve 19-liikmelise euroala tugevdamiseks võib tähendada Euroopa Liidu lõppu, kui sinna hakkab raha tulema kõigi liikmesriikide ühisest eelarvest.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes