Reede, 21 Aprill 2017 15:06

Sester soovib pankade avansiliste maksete eelnõu kiiret kooskõlastust

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Rahandusminister Sven Sester
Rahandusminister Sven Sester

Rahandusminister Sven Sester on esitanud teistele ministeeriumitele kooskõlastamiseks tulumaksuseaduse muudatused, millega kehtestatakse pankadele 14-protsendiline dividendide avansiline tulumaks.

"Kuna tegemist on kiireloomulise eelnõuga, palume eelnõu kooskõlastada või selle kohta arvamus esitada viie tööpäeva jooksul, kirjutab Sester justiitsministeeriumile, Eesti Pangale, finantsinspektsioonile, maksu- ja tolliametile ning Eesti Pangaliidule.

Kuna valitsus soovib muudatused kehtestada alates 1. jaanuarist 2018, siis tuleb need vastu võtta juba 2017. aasta esimese poolaasta jooksul.

Eelnõuga kehtestatakse residendist krediidiasutustele ja mitteresidendist krediidiasutuste Eesti filiaalidele kohustus tasuda tulumaksu avansilisi makseid määraga 14 protsenti eelmises kvartalis teenitud kasumilt jooksva kvartali kolmanda kuu 10. kuupäevaks. Kasumi jaotamisel ja sellega kaasneva tulumaksukohustuse arvutamisel saab krediidiasutus tasutud avansilist tulumaksu arvesse võtta.

Krediidiasutuste jooksvalt kasumilt avansilise makse maksmise kohustuse otsene mõju eelarvetuludele sõltub krediidiasutuste prognoositavast jooksvast kasumist ja tegelikest dividendimaksetest. Otseselt muudatuste tulemusel laekub prognoosi järgi 2018. aastal 27 miljonit eurot ja järgnevatel aastatel ligi 55–60 miljonit eurot aastas, kui eeldada krediidiasutuste jooksva kasumi kasvu nominaalse majanduskasvuga samas tempos.

"Muudatuse netomõju eelarvelaekumistele sõltub aga krediidiasutuste strateegilistest dividendimäära maksmise otsustest koosmõjus samaaegselt rakendatava regulaarselt jaotatud kasumi maksustamise süsteemiga, mis muudatuse enda otsest fiskaaltulemit vähendab," kirjutab Sester. Krediidiasutuste tulumaksu maksmise süsteemi muudatuse netomõju jääb seetõttu eeldatavasti vahemikku 20–30 miljoni eurot.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Majandus ja äri viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid Eesti äri ja majanduse teemal

  • Partner Egon Talur: lubage äridel võtta riske ja teenida kasumit ning suhtuda skeptiliselt kõikvõimsasse riiki
    Partner Egon Talur: lubage äridel võtta riske ja teenida kasumit ning suhtuda skeptiliselt kõikvõimsasse riiki Advokaadibüroo COBALT maksupartner Egon Talur näeb tankistivabrikutega võitlemise plaanis maailmavaatelist küsimust selle kohta, kui palju soovime meid ümbritsevat reguleerida. Majandusaasta aruannete kunstlikult tähtsaks tegemisega saab tema meelest ka laps koos pesuveega välja visatud.
  • Peibutavad virtuaalvääringud
    Peibutavad virtuaalvääringud Finantsinspektsioonile laekub järjest rohkem päringuid bitcoin’i või plokiahela tehnoloogia kohta, samuti äriplaani kirjeldusi, kuidas nimetatud vääringuid/tehnoloogiat plaanitakse kasutada. Sellise suundumuse võimalikkuse on eelkõige tinginud infotehnoloogia areng, tänu sellele on võimalik jõuda lihtsal viisil suure hulga inimesteni. Näiteks Eestis kasutab internetti 88,1% täiskasvanud elanikkonnast, kusjuures 98% noortest kasutab internetti iga päev. Kõik nad on potentsiaalsed investorid või tarbijad. Virtuaalvääringud põhinevad tehnoloogial, mis on lihtsasti kättesaadav, millest on loodud kujutlus, et see on turvaline. Virtuaalvääringuid on võimalik luua, skaleerida ja internetis levitada, kordagi päriselt inimesega kohtumata. Tegu on virtuaalmaailmaga, milles on võimalik teavet ehk vääringut kiiresti liigutada, seejuures üle riigipiiride ja sageli varjatult või anonüümselt.
  • Mullu veeti raudteedel 27 ja sadamate kaudu 35 miljonit tonni kaupa
    Statistikaameti andmetel veeti 2017. aastal raudteed pidi 27,3 miljonit tonni ja Eesti sadamate kaudu ligi 34,8 miljonit tonni kaupa ehk rohkem kui 2016. aastal.
  • Pankrotiohtu ei tuvasta ainult võlad ja põhinäitajad
    Kuigi pankrotistunud ettevõtete osakaal registreeritud äriühingutest püsis 2017. aastal teist aastat järjest aegade madalaimal 0,16% tasemel, toimusid muutused pankrotiohule viitavate tunnuste osas. Üha raskem on pankrotiohtu määrata võlgade ja põhinäitajate järgi, selgub Creditinfo Eesti AS-i pankrottide paneeluuringust.
  • Finantsinspektsioon: Läti ABLV Banki juhtumil ei ole mõju Eestile
    Finantsinspektsiooni teatel puudub Eesti pankadel suurem seotus Läti ABLV pangaga ja seega ei kandu selle finantsriskid üle Eestisse, kuid Lätis toimuvat seiratakse tähelepanelikult.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes