SKT prognoos koos lisaselgitustega on aluseks riigieelarve koostamisel ning see annab ettevõtetele, investoritele ja tarbijatele ettekujutuse, kuidas eesolevad kvartalid või lähiaastad nende äritegevust, investeeringuid või tarbimisvõimet mõjutavad.
Kui Eesti SKT pakub huvi valdavalt kohalikele turuosalistele, siis suurriikide, eriti aga USA ja Hiina, majanduskasv ja selle väljavaade on juba globaalse tähendusega. Kuna investorid on tundlikud majandust puudutava informatsiooni suhtes, on iseseisva rahapoliitika ning väärtpaberituru suure kapitalisatsiooniga riikides avaldatud majanduskasvul ja selle väljavaatel oluliselt suurem mõju, kui madala kapitalisatsiooniga riikides (Eesti aktsiaturu kapitalisatsiooni osakaal SKT-st on vaevalt kümnendik USA, Suurbritannia või Rootsi omast).
Kui täpne aga SKT arvestus on ning kuivõrd see kajastab juurdetekkinud tegelikku lisandväärtust, millest me saame rohkem või vähem tarbida ja investeerida?
Üheks tõsiseks peavaluks analüütikutele on rahvamajanduse arvestuste pidev uuendamine, millega muudetakse nii SKT rahalist väärtust kui ka selle kasvu. Viimase 15 aasta jooksul on revisjonid teinud Eesti SKT kumulatiivselt kõikidel aastatel suuremaks. Kui viimase 10 aasta jooksul on see võrreldes esmaavaldatud numbritega suurenenud keskmiselt 4% (igal aastal keskmiselt 630 miljoni euro võrra!), siis enne Euroopa Liitu astumist alustatud ning hiljem lisandunud suuremate revisjonide käigus on 2000-2003. aastate Eesti SKP praeguseks juba 14-17% ehk 0,8-1,3 miljardi euro võrra suurem võrreldes esmakordselt avaldatuga.
Lisaks SKT väärtuse suurenemisele on parandatud ka majanduse reaalkasvu. Päris masendav on tagantjärele mõelda, kui erinevatele eeldustele võrreldes praeguste numbritega tuginesid möödunud kümnendi alguses riigieelarve koostamine ja ettevõtetes valminud lähiaja väljavaated.
Kuidas on aga lugu meie majanduskasvu rahvusvahelise võrdlusega? Selleks et tagada riikidevaheline võrreldavus, tuleb SKT koostada rahvusvaheliselt kokkulepitud ühtse metoodika järgi. Aga kas see ikkagi on nii? Euroopas toimunud viimane suur SKT revisjon möödunud aasta sügisel muutis liikmesriikide majanduse rahalist väärtust väga erineval määral, mis näitab, kuivõrd erinevate arvestuspõhimõtete ja allikate järgi riigiti SKT-d varem koostati.
Kui Eestis muutus 2000-2013. aastate SKT keskmiselt vaid veidi alla protsendi, siis Küprosel oli muutus ligikaudu 9% ja Hollandis 7%. Eesti senisele SKT arvestuse metoodikakindlusele ja suhteliselt heale rahvusvahelisele võrreldavusele viitab ka see, et siinsed parandused olid EL-i liikmesriikidest väikseimad pärast Luksemburgi. Kuid isegi nüüd ei ole EL-i riikide, rääkimata globaalsest pildist, majanduskasvu arvestused täpselt võrreldavad. Ikka on veel mitmeid nn pisiasju, mis riigiti erinevad, kuid mis kokkuvõttes võivad anda üsnagi erineva tulemuse. Niisiis, väikesed kasvu erinevused riikide vahel ei pruugi alati olla seotud tegeliku olukorraga majanduses, vaid tuleneda erinevast arvestusmetoodikast.
Lisaks sadadele konkreetsetele arvudele sisaldab SKT ka mitmeid hinnanguid. Näiteks Eestis pannakse ettevõtete sektori (mis moodustab kogumajandusest ligikaudu 70%) arvestus kokku vaid 9% ettevõtete arvu pealt. Tõsi küll, käibe järgi on see osakaal tunduvalt suurem, kuid kuna investeeringud on Eestis üsnagi volatiilsed, siis nii väheste ettevõtete investeeringute laiendamine kogumajandusele toob kaasa nende üle- või alahindamist. Seetõttu korrigeeritaksegi investeeringuid hiljem üsnagi suures ulatuses. Kuid lisaks investeeringutele parandatakse pidevalt ka teisi SKT tehinguid ning see kokku muudab pilti majandusest mõnikord väga palju. Nii näiteks tõstis statistikaamet eelmise aasta SKT-d jooksevhindades esmaavaldatud numbriga võrreldes ligikaudu 700 miljoni eurot (umbes sama palju, kui tekkis möödunud aastal kogumajanduses juurde lisandväärtust!) ning korrigeeris 2,1-protsendilise majanduskasvu 2,9-le protsendile. Sellega paigutus Eesti EL-i kiireima kasvuga riikide hulka, ühele pulgale Läti ja Leeduga (kasv vastavalt 2,8% ja 3%) .
Eelmise aasta mais esmaavaldatud esimese kvartali 1,9-protsendilise majanduskasvu kiirhinnang jäi alla mitmete Eesti majandusanalüütikute (sh Swedbankis) ootustele. See number muutus hiljem mitmel korral, käies ära isegi 0,3% juures ning on praeguseks jõudnud 2,5%-ni. Niisiis, mitu erinevat tulemust ja koos sellega mitu erinevat hinnangut möödunud aasta alguse majandusolukorra kohta. Ja see ei ole kindlasti lõplik tulemus. Rahvamajanduse arvestuse regulaarsed revisjonid käivad sellest numbrist veel mitu korda üle. Kohe tuleks öelda, et SKP numbrite pidev muutmine ei toimu vaid Eestis. Näiteks teatas Soome statistikaamet selle aasta augustis, et meie põhjanaabrite majandus langes teises kvartalis 1 protsendi võrra, kuid paar nädalat hiljem tõstis selle täpsustatud andmete põhjal nulli peale. Siin käib jutt mitmesajast miljonist lisaeurost, mille võrra Soome majandus kvartalis ühtäkki rikkamaks sai.
Kui selle aasta teises kvartalis kasvas Eesti majandus statistikaameti arvestuste järgi aastases võrdluses 2%, siis mida see siis õigupoolest tähendab? Et meie majanduse rahaline väärtus suurenes aastaga 163 miljoni euro võrra (hinnamuutusega korrigeerituna ehk püsivhindades 90 miljonit)? Kui me aga arvestame, kui palju on SKT arvestuses väiksemate andmete pealt kogumajandusele laiendamist, pluss nende arvestuste hinnanguid, mis ei ole reaalselt kvartaliarvestusteks kättesaadavad (näiteks varimajandus), pluss üksnes arvestuslikud näitajad, kus tegelikku lisandväärtust ei looda (majapidamiste loodud lisandväärtuses on väga suure osakaaluga arvestuslik üür), siis ei saa ju kindlalt väita, kas majandus kasvas ikka tegelikult 2%. Lisaks eelpoolnimetatud teguritele sisaldab majanduskasvu arvestus ka statistilist vahet ning kui me arvestame veel revisjonidega tehtavaid parandusi, siis ühel kvartalil avaldatud SKT-d ei tohiks kindlasti faktina võtta. See on pigem ühe asutuse olemasolevate andmete järgi ning parimate oskuste ja võimalustega koostatud arvestus.
Maksimaalselt kõikide andmeallikate põhjal avaldatakse majanduse detailne ja tasakaalustatud pilt alles kolme aasta pärast, mis kahjuks jääb pigem majandusajalooks. Tegelikult ei ole isegi see SKT lõplik number, kuna maailmas ja sealhulgas Euroopas pidevalt uuenev metoodika muudab mingil ajal neidki arvestusi. Eurostatis ja liikmesriikide statistikaametites oleks mõistlik suunata rohkem ressurssi sellisele arendustööle, mille tulemusel valmiks võimalikult kiiresti täpne ja hiljem vaid marginaalsete parandustega kvartali SKT ja majanduskasvu arvestus. See oleks paremaks aluseks meie majanduse hindamisel ja selle prognoosimisel.
