Praegu kuuleb väga tihti soovitust, et eelistage oma pensionifondi valikul indeksfondi. Samas on rida põhjuseid, miks võiks eelistada just neid fonde, mis investeerivad kohalikku majandusse,
märkis Õunmaa.
Üleskutsed investeerida eelkõige indeksfondidesse kutsuvad tema sõnul üles soetama vaid välismaiseid ettevõtteid ja toetama piiride tagust majandust, sest Baltikumi ettevõtteid neist indekseist ei leia.
Riskikapitali investeeringuid Balti riikide tehnoloogiaettevõtetesse on Swedbank teinud läbi riskikapitalifondide Karma, Trind VC ja Practica VC ning seeläbi on portfellides osalusi nii pangandusidus Tuum kui ka küberjulgeolekuga tegelevas ettevõttes CybExer. Samuti töötajate ümberasustamise teenuseid pakkuvas Jobbaticalis ja riiete taaskasutuse tsüklisse panustavas Yagas.
Lisaks on aktiivselt juhitud pensionifondid Õunmaa sõnul võimelised palju enam avaldama kohalikul tasandil reaalset mõju keskkonnale. "Investeerides uutesse taastuvenergia võimsustesse või suunates kinnisvara haldureid suurendama hoonete energiaefektiivsust saame anda suure panuse jätkusuutlikkusse majandamisse. Kinnisvara investeeringud moodustavad Swedbanki erinevate pensionifondide portfellist 7–13 protsenti. Läbi Birdeye Capitali fondi on pensionifond investeerinud peamiselt noorde kasvavasse metsa 7000 hektaril üle kogu Eesti," tõi ta välja.
"Kahtlemata elame me globaalses majanduses ning ei saa piirduda ainult oma koduhooviga, kuid viimast ei tohi ka ära unustada. Samas ei tohi ära unustada pensionifondide eesmärki – pakkuda inimestele ressursse pärast aktiivse tööea lõppu ning seda igas olukorras. Seetõttu on varade hajutamine oluline ja hajutamine ka erinevate riikide, majandusruumide mõistes ning ainult kohalike investeeringutega piirduda ei saa," toonitas Õunmaa.
2022. aasta detsembri keskpaiga seisuga ulatub Swedbanki pensionifondide kohalike investeeringute summa üle 350 miljoni euro.
