"Inimeste sissetulekud kasvasid ja sellest tulenev kõrge tarbijate kindlustunne ning soodsad kodulaenu tingimused toetavad nõudlust uute elamispindade järele. Eesti majandusel läheb hästi. Selle aasta esimesel poolaastal kasvasid palgad aastases võrdluses üle 6 protsendi, mis on suurendanud inimeste kindlustunnet ka uue kodu ostmisel. 2017. aastal väljastatud eluasemelaenude maht on kasvutrendis, kasvades aastaga 17 protsenti," ütles Swedbanki eraisikute finantseerimise divisjoni juht Tarmo Ulla pressiteate vahendusel.

Vaatamata sellele, et kinnisvara- ja eluasemelaenudeturg on aktiivne, ei saa Ulla hinnagul praegust olukorda siiski buumiaegsega võrrelda. "Käesoleval aastal väljastatud kodulaenude maht moodustab vaid 40 protsenti 2007. aasta mahust. Teine oluline erinevus seisneb selles, et omavahendite maht kinnisvaratehingutes püsib heal tasemel ehk 43 protsendi juures. Kui buumi ajal oli laenuraha osakaal tehingutes peas sada protsenti," rääkis ta.

"Kinnisvara kättesaadavus on samuti praegu tunduvalt parem, kui 2007. aastal tuli Tallinnas eluaseme ühe ruutmeetri eest välja käia 2,3 keskmist netokuupalka, siis selle aasta esimesel poolel vaid 1,5," lisas Ulla.

Pakkumine on olnud kõige aktiivsem Tallinnas ja Harjumaal. Kõikidest Tallinna kinnisvaratehingutest moodustavad uued varad umbkaudu kolmandiku. "Suurem pakkumine ja parem valik annavad inimestele võimaluse teha teadlikumaid valikuid. Kinnisvaratehingule eelneb reeglina põhjalik analüüs – võrreldakse pakkumisi, pööratakse rohkem tähelepanu hoone energiaklassile ja siseviimistluse kvaliteedile," rääkis Swedbanki eraisikute finantseerimise divisjoni juht.

Seejuures on kõrgema hinnaklassi korterite müük aeglustunud ning kinnisvaraturule on juurde tulemas pigem suuremahulisi arendusi, mis annavad võimaluse pakkuda madalama hinnaga kortereid.

"Kõige sagedamini võtavad eluasemelaene endiselt 26–30-aastased. Kuni 35-aastaste kodulaenu võtjate osakaal on aastaga kasvanud 3 protsenti. Kõige suuremaid eluasemelaene võtavad kolmekümnendates aastates inimesed, kellel on ka kõige suurem vajadus endale eluase soetada või vahetada olemasolev pind suurema vastu, sest reeglina just selles vanuses sünnivad perre lapsed," märkis Ulla.

Keskmine laenusumma on 77 000 eurot, uute varade puhul on see veidi kõrgem ehk 105 000 eurot. Seejuures 45 protsenti laenudest võetakse koos kaastaotlejaga. Keskmine laenuperiood on 22–23 aastat.

Enamik laenuvõtjaid on sissetulekugrupis 1000–1500 eurot, samas üle 1500-eurose sissetulekuga laenajate osakaal on kasvamas. Keskmine omafinantseeringu summa on 29 000 eurot.

Möödunud aastal hakkas Swedbank väljastama eluasemelaenu ka KredExi käendusel.