Kolmapäev, 13 Juuni 2018 09:56

Tagatisfond kogus mullu 12,9 miljonit eurot osamakseid

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Tagatisfondi nõukogu kinnitas 6. juunil  fondi majandusaasta aruande ja lähiaastate strateegia; mullu kogus fond osamakseid 12,9 miljoni euro eest.

2017. aastal kogus Tagatisfond fondiosalistelt osamakseid kokku 12,9 miljonit eurot, millest Euroopa ühtsesse kriisilahendusfondi kanti 4,6 miljonit eurot. Tagatisfondi administratiivkulud olid 215 000 eurot ja finantskulud 911 000 eurot, selgub aruandest. Kokku oli fondi netotulem 7,1 miljonit eurot, 2016. aastal oli netotulem 50 000 eurot.

Netotulemi suurenemise põhjusteks olid peamiselt fondi poolt kriisilahenduse osafondi kogutud 2017. aasta osamaksete ülekandmine juunis ühtsesse kriisilahendusfondi summas 4,6 miljonit eurot, mis oli võrreldes 2016. aastaga ligi kaks korda väiksem, hoiuste tagamise osafondi ja pensionikaitse osafondi osamaksete suurenemine vastavalt 600 000 eurot ja 100 000 eurot ning fondi vara investeerimisega seotud vähenenud finantstulud võlakirjade negatiivsest tootlusest ja hoiuste negatiivsetest intressimääradest, märkis fondi juhatus.

2017. aasta lõpus oli enamik fondi varadest investeeringute ootel Eesti Pangas ja ülejäänud varad investeeritud euroala keskvalitsuste 3-aastastesse lunastustähtajani hoitavatesse pikaajalistesse võlakirjadesse, mis vastasid nõukogu poolt kehtestatud piirangutele.

Kui fondi netotulem oli 7,1 miljonit eurot, millega suurenes fondi omakapital 231,5 miljoni euroni, siis fondisiseselt suurenes hoiuste tagamise osafond 5,9 miljoni võrra 223,1 miljoni euroni, pensionikaitse osafond 1,2 miljoni euro võrra 7,2 miljoni euroni ja investorikaitse osafond 82 000 euro võrra 1,1 miljoni euroni.

Tagatisfondi järgneva kolme aasta strateegia keskendub organisatsiooni tegevusvõimekuse tõstmisele, seda eelkõige läbi suurema koostöö finantssüsteemi turvavõrgustiku teiste institutsioonidega ning konsolideerides tagatisfondi funktsioone järk-järgult finantsinspektsiooni kriisilahendusfunktsiooniga.

"Konsolideerimise tulemusel peaks suurenema tagatisfondi tegevussuutlikkus ning ülesannete täitmisel kuluefektiivsus, tekitades samas sünergia kriisilahendusasutuse ja tagatisskeemi otsustusprotsesside vahel," ütles tagatisfondi juhataja Riin Heinaste.

Tagatisfond soovib ka varasemast enam keskenduda rahvusvahelisele koostööle. "Eelkõige tahame jõuda selleni, et tagatisfondil oleks koostöökokkulepped kõigi EL-i tagatisskeemidega, kellega meil krediidiasutuste filiaalide näol kokkupuuteid on, et vajadusel tagada ka sujuv piiriülene hoiuste hüvitamine," sõnas Heinaste.

Samuti pöörab tagatisfond enam tähelepanu krediidiasutuste valmisolekule edastada tagatisfondile hoiuste hüvitamiseks vajalikke andmeid. Selleks viib tagatisfond koos finantsinspektsiooniga läbi vastavasisulised stressitestid.

"Tunnustan tagatisfondi uut juhti Riin Heinastet, kes on juba praktikas organisatsiooni karastanud ning tegeleb julgelt väljakutsete lahendamisega. finantsinspektsiooni ning tagatisfondi laitmatu koostöö Versobank AS-i hüvitusjuhtumi edukal lahendamisel tõendas, et nende organisatsioonide tegevuste faktilisel ühitamisel on jumet," ütles tagatisfondi nõukogu esimees ja finantsinspektsiooni juhataja Kilvar Kessler.

Ta lisas, et Euroopa Liidu muutunud seaduste ja koostöö raamistik tähendab täiesti uuel tasemel tegevust rahvusvaheliste suhete suunal, mis on selgelt üks praeguse tagatisfondi juhi tugevusi.

Tagatisfond on 2002. aasta juulis loodud avalik-õiguslik juriidiline isik, mille eesmärk on Eestis tegevusloa alusel tegutsevate krediidi- ja investeerimisasutuste klientide huvide kaitse moratooriumi, pankroti või tegevusloa kehtetuks tunnistamise korral ning samuti pensionifondi osakuomanike kaitse pensionifondivalitseja poolt kahju tekitamise korral ning pensionilepingu sõlminud kindlustusvõtjate vahendite kaitse.

Tagatisfondi varad, mille allikaks on krediidi- ja investeerimisasutuste ning kohustuslike pensionifondide valitsejate ja elukindlustusseltside osamaksed, moodustasid tänavukevadise seisuga 139 miljonit eurot.

Toetajad

IKS logo 1

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Majandus ja äri viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid Eesti äri ja majanduse teemal

  • Euroala ärikasv oli detsembris nelja aasta väikseim
    Euroala ärikasv oli detsembris nelja aasta madalaimal tasemel, selgus uuringufirma IHS Markiti esialgsest hinnangust. IHS Markiti euroala ostujuhtide indeks langes detsembris 51,3 punktile, ehk 49 kuu madalaimale, võrreldes 52,7 punktiga novembris.
  • Kinnisvarafirma: müüjad küsivad kinnisvara eest liiga kõrget hinda

    Kinnisvarafirma Pindi Kinnisvara juhatuse liikme Peep Soomani sõnul soovivad kinnisvara müüjad liiga kõrget hinda ja vahe pakkumishindade ja tegelike tehinguhindade vahel kasvanud aina suuremaks. "Üha rohkem varaomanikke küsivad oma kinnisvaraobjekti eest hinda, mis on 20-50 protsenti potentsiaalsest tehingust kõrgem ja tänases turuseisus ebareaalne," ütles Sooman pressiteate vahendusel.

  • Maksebilansi jooksevkonto oli oktoobris 65 miljoni euroga ülejäägis
    Kaupade ekspordi ja impordi käibed olid 2018. aasta suurimad: kaubaeksport kasvas 9 protsenti ja kaubaimport 11 protsenti, mistõttu kaupade konto puudujääk suurenes eelmise aasta oktoobriga võrreldes 32 miljoni euro võrra, 95 miljoni euroni.
  • Euroopa kommertssõidukite turg langes novembris 8 protsenti
    Uute kommertssõidukite registreerimine langes Euroopa Liidu (EL) liikmesriikides novembris aastaga 8 protsenti, kuid suurenes 11 kuuga 0,8 protsenti. Tegemist on kolmanda järjestikuse languskuuga, mis on suures ulatuses tingitud uute testimisnõuete kehtestamisest septembris, millele eelnevalt kasvas uute sõidukite registreerimine augustis 31,2 protsenti, selgub Euroopa Autotootjate Liidu (ACEA) andmetest.
  • Euroopa keskpank langetas euroala majanduskasvu prognoosi

    Euroopa Keskpank (ECB) langetas ebakindlusele viidates euroala tänavuse majanduse kasvuprognoosi 2 protsendilt 1,9 protsendile.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes