Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks jaanuaris võrreldes detsembriga 1,4 protsenti ning võrreldes 2023. aasta jaanuariga 4,7 protsenti. Mulluse jaanuariga võrreldes olid kaubad 2,9 protsenti ja teenused 7,9 protsenti kallimad.
"Eelmise kuuga võrreldes kerkisid jaanuaris enim alkoholi ja tubaka hinnad. Hinnad tõusid aktsiiside ja käibemaksu muutuste tõttu. Alkoholile ja tubakale kulutatakse keskmiselt 5 protsenti eelarvest," tõi Elmik välja.
Ökonomist tõdes, et kõige rohkem raha läheb Eesti inimestel toidule. "Kuna toit on oluliselt kallimaks muutunud, aga sööma peab, on toidu osakaal tarbimiskorvis aastaga tõusnud 22 protsendilt 24 protsendile. Sellest hoolimata süüakse rohkem odavama hinnaklassi tooteid ja kollase sildiga toitu," märkis ta.
Jaanuaris tõusis toidu hind eelneva kuuga võrreldes märgatavalt, 3 protsendi võrra. Käibemaksumäära tõus oleks Elmiku sõnul eeldanud 1,7-protsendilist hindade muutust. Sealjuures põhiliste toiduainete maksumust püütakse hoida madalamal, samas harvem ostetavate kaupade hinnad on oluliselt kerkinud.
"Talvekaupade allahindlused olid tänavu suuremad kui aasta tagasi. Müük ei lähe, kuna inimeste ostujõud on langenud ja majanduslik ebakindlus suur. Lisaks rõivastele ja jalanõudele odavnesid kuuga puhkusereisid, seda hooajaliste tegurite tõttu," rääkis Elmik.
Sel aastal kerkivad hinnad Swedbanki prognoosi järgi 3,7 protsendi võrra. "Pool hinnatõusust tuleb käibemaksu ja aktsiisimaksude kasvust. Konjunktuuriinstituudi poolt kaubandusettevõtetes läbi viidud küsitlus näitab, et kuigi müük on niru, plaanivad paljud kauplused järgmise kolme kuu jooksul hindu tõsta," tõdes Elmik.
