Reede, 15 Detsember 2017 11:13

Tuletisinstrumendid

Hinda seda artiklit
(1 hinnang)
Jekaterina Dolguševa, raamatupidaja-konsultant
Jekaterina Dolguševa, raamatupidaja-konsultant Punamoon OÜ
Mõiste

Tuletisinstrumenti võib defineerida kui finantsinstrumenti või tehingut, mille teenitav tulu ja väärtus sõltuvad teise alusinstrumendi hinnaliikumisest ning väärtusest või mille väärtus arvutatakse teise alusinstrumendi väärtuse põhjal (näiteks aktsia- või kauba (commodity) hinna alusel. Mõiste tuleneb ka ingliskeelsest nimetusest derivative – instrument, mille väärtus tuleneb (derives) teise instrumendi väärtusest. Tuletisinstrumentide levinumad alusvarad on aktsiad, võlakirjad, valuutad, intressimäärad, turuindeksid ja toorained, kuid nimekiri sellega ei lõpe. Tuletisinstrumentide liikide näidised on optsioonid, futuurid, swapid, forwardid, warrantid.

Kauplemise koht

Tuletisinstrumentide tehinguid teostatakse kahel viisil: üks võimalus on tuletisinstrumendi lepinguga kauplemine börsil ning teine võimalus on sooritada tuletisinstrumendi tehing turuväliselt (Over-The-Counter, OTC).  Viimane võimalus tähendab, et kokkulepe on sõlmitud otseselt tehingu vastaspoolte vahel. OTC-tehing võib olla sooritatud ka vahendaja kaudu, kuid sel juhul ei vastuta vahendaja vastaspoole kohustuste mittetäitmise eest.
Börsiväliste tehingute kõige suurem risk on „vastaspoole risk“ (counter-party risk), mis tähendab, et juhul kui ostja või müüja ei täida oma kohustust, tehing ebaõnnestub.

Liigitus

Tulenevalt tuletisinstrumentide kauplemise viisist võib tuletisinstrumendid jaotada kaheks suureks grupiks. Forwardid ja swapid on kaubeldud turuväliselt (OTC). Futuurid ja warrantid on kaubeldud valdavalt börsil. Optsioonid võivad olla kaubeldud nii turuväliselt (OTC) kui ka börsil. Joonis 1 illustreerib tuletisinstrumentide jaotust.

 dolguševa skeem

Joonis 1. Tuletisinstrumentide jaotus kauplemiskoha järgi.
Allikas: Autori koostatud.

Eesmärk

Tuletisinstrumentide lepingute sõlmimise eesmärk on riskide ümberjaotamine. Tuletisinstrumentide tekkepõhjus oli algselt riski maandamise võimaluse puudumine, kuid tuletisinstrumente kasutatakse järjest rohkem ka lisatootluse saamiseks või spekuleerimiseks.

Tuletisinstrumentide kajastamine väärtpaberikontol pangasüsteemis

Tuletisinstrumentide positsioon tavaliselt väärtpaberikontol ei kajastu. Mõned pangad võivad teha nn kunstlikke kandeid väärtpaberikontol või kajastada kõik tehingud mingis muus süsteemis, aga see ei tähenda instrumendi olemasolu väärtpaberikontol. Põhjus on see, et neid instrumente ei hoita pangas. Tuletisinstrumendi lepingu olemasolu kinnitatakse tehingukinnitusega. Leping/tehingukinnitus on vahendaja (broker) käes. Raamatupidaja või ettevõtja võib kontrollida andmeid tehingukinnitustel.

Sageli tekib tuletisinstrumendi tehingu vastaspoolel kohustus ning seoses sellega võib tuletistehingu alusinstrument (näiteks aktsia) olla väärtpaberikontol pangale tagatisena panditud. See tähendab, et ettevõte saab sellest aktsiast võimaliku tulu (näiteks dividendid), näitab seda alusinstrumenti oma investeerimisportfellis ning osaleb korporatiivsetes sündmustes, kuid ettevõte saab müüa panditud väärtpaberit kuni tuletisinstrumendi lepingu lõpuni ainult erikokkuleppel pangaga. Tagatiseks võivad olla ka deposiidid või ettevõtte muu vara. Antud juhul kajastatakse väärtpaberikontol panditud väärtpaberid ning sooritatud deposiiditehingud.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Majandus ja äri viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid Eesti äri ja majanduse teemal

  • Kinnisvarafirmad plaanivad kasvatada töötajate arvu ja käivet
    Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) uuringu kohaselt on kinnisvaraettevõtete ootused tänavusele aastale positiivsed ning enamus ettevõtteid ootab elamispindade tehingute ja hindade kasvu.
  • 2017. aastal ettevõtete võlg kahanes ja majapidamiste võlg kasvas
    2017. aastal ettevõtete võlg kahanes ja majapidamiste võlg kasvas
    • Ettevõtete võlakohustused vähenesid, kuna põhivarainvesteeringute tase on madal ja ettevõtted suudavad investeeringuid rahastada omavahenditest
    • Eesti ettevõtete laenamine Eestist suurenes, välismaalt vähenes
    • Majapidamised laenavad hoogsalt nii kinnisvara ostuks kui ka tarbimiseks
    • Välismaale paigutati 2017. aastal ligi üks miljard eurot rohkem finantsvarasid, kui sealt kaasati

    Ettevõtete võlg vähenes 2017. aastal ligikaudu 1%. Võlakohustused vähenesid, kuna põhivarainvesteeringute tase on nende  hiljutisest kasvust hoolimata madal ning ettevõtted saavad investeeringuid rahastada ja varusid soetada omavahenditest. Peale selle on ettevõtted vähendanud välismaistest sidusettevõtetest võetud lühiajaliste võlakohustuste mahtu. Laenatakse endiselt eelkõige Eestis tegutsevatest pankadest, mis kajastab suhteliselt head ligipääsu siinsetele pangalaenudele.

    Majapidamised ostavad hoogsalt eluasemeid ja autosid, mistõttu kasvasid nende võlakohustused möödunud aastal 7%. Kuigi kiirest laenukasvust tulenevad riskid on suurenenud, pehmendab riske asjaolu, et võlakohustuste kasv ei ületa säästude ja sissetulekute kasvu. Pankade aktiivsus tarbimislaenude turul suurenes ning nende väljastatud laenude ja liisingute jäägi kasv 2017. aastal kiirenes. Muudelt laenupakkujatelt, sh kiirlaenukontoritelt võetud laenude varem väga hoogne kasv aeglustus.

    Eesti erasektori (st ettevõtted ja majapidamised) võlakoormus ehk võlakohustuste ja SKT suhe vähenes 2017. aastal märkimisväärselt ja oli aasta lõpus 116%. Vähenemine toimus tänu ettevõtete võla kahanemisele ja nominaalse SKT kiirele kasvule. Kümme aastat tagasi ja pärast majanduskriisi võis Eesti erasektori võlakoormust pidada liiga suureks, kuid selle nüüdne tase on majanduse alusnäitajatega, eelkõige sissetulekute tasemega võrreldes märksa paremas kooskõlas. Eesti valitsemissektori võlakoormus, mis on Euroopa Liidu riikide seas endiselt kõige väiksem, vähenes möödunud aastal natuke ja oli aasta lõpus 9,5% SKT-st.

    Eesti majandus oli eelmisel aastal välismaa suhtes endiselt netolaenuandja ja finantsvarade netoväljavool kasvas ühe miljardi euroni ehk üle 4%ni SKPst. Alates 2009. aastast on Eesti residendid paigutanud välismaale rohkem finantsvarasid, kui sealt kaasanud. Erinevus möödunud kümnendiga tuleneb peamiselt sellest, et Eesti majapidamised säästavad rohkem ja ettevõtted investeerivad vähem. Netolaenuandja positsioon tähendab küll, et välisvõla ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni näitajad paranevad, kuid samal ajal mõjuvad väiksemad investeeringud halvasti majanduse edasisele kasvuvõimekusele.

  • Tööstustoodangu tootjahinnaindeks tõusis märtsis aastaga 2,9 protsenti
    Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi tõusis 2018. aasta märtsis võrreldes veebruariga 0,2 protsenti ja võrreldes eelmise aasta märtsiga 2,9 protsenti.
  • Ehitushinnad kallinesid esimeses kvartalis aastaga 1,8 protsenti
    Ehitushinnaindeksi tõusis 2018. aasta esimeses kvartalis võrreldes 2017. aasta neljanda kvartaliga 0,2 protsenti ja võrreldes 2017. aasta esimese kvartaliga 1,8 protsenti.
  • Uuring: välisinvestorid on Läti maksureformi suhtes kriitilised
    Välisinvestorid on üldiselt rahul Läti ärioludega, kuid mitmetes valdkondades on antud võrreldes eelneva aastaga madalamaid hinnanguid ning eelkõige on kriitikat pälvinud maksureform, selgub Saksa-Balti kaubanduskoja iga-aastasest uuringust.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes