30.03.2023 Neljapäev

Vähemate kaupade ostmiseks tuleb rohkem maksta

Ilma mootorsõidukute müügita oli veebruaris jaekaubandusettevõtete müügitulu, millest on inflatsiooni mõju välja arvestatud, jätkuvalt languses. Aastases võrdluses vähenes see kuus protsenti.

Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomist
Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomist Foto: Sven Tupits

Võrdselt ligikaudu veerand, ehk kokku kolmveerand, kogu jaekaubandusettevõtete müügimahu langusest veebruaris tuli nõndanimetatud supermarketitest, tööstuskaupade kauplustest ja muudest spetsialiseeritud kauplustest, kus müüakse näiteks arvuteid, spordikaupu, mänguasju ja raamatuid. Koos mootorsõidukite müügiga jäi jaekaubandusettevõtete müügimaht veebruaris aga eelmise aasta tasemele. Autode müügimaht on tugev olnud juba alates eelmise aasta sügisest.

Jaekaubandusettevõtete müügimaht väheneb püsivalt küll juba alates möödunud aasta septembrist, kuid see on liikunud pandeemiaeelse trendi lähedale. Nimelt oli jaekaubandusettevõtete müügimaht väga tugev alates 2021. aasta aprillist kuni 2022. aasta aprillini.

Kuigi jaekaubandusettevõtete müügitulu maht väheneb, suureneb see jätkuvalt kiire hinnakasvu mõjul jooksevhindades. Kui jaanuaris suurenes müügitulu jooksevhindades aastases võrdluses 10 protsenti, siis veebruaris aeglustus 8 protsendini. See näitab, et majapidamised kulutavad vähemate kaupade ostmiseks jätkuvalt rohkem.

Majapidamiste hoiused, mis tõusid SKP suhtes pandeemia ajal erakordselt kõrgele, on küll liikumas pandeemiaeelse pikaajalise keskmise taseme suunas, kuid on jätkuvalt sellest suuremad. Samas on hoiused koondunud peamiselt suurema sissetulekuga majapidamiste kontodele ja ligikaudu kahel kolmandikul panga klientidest kuu lõpus säästud puuduvad. See määrab osaliselt ära ka hoiuste kasutamise. Nagu juba eespool mainitud, on suurenenud autode ostmine, samuti on tugeva kasvu teinud pandeemiast taastuvad hotellid ja restoranid. Eesti majapidamiste kulutused välismaal ei ole jõudnud küll veel pandeemiaeelse tasemeni, kuid ka siin on tugev kasv toimunud.

Majapidamiste kindlustunne on küll tublisti allpool pikaajalist keskmist, kuid see on alates möödunud aasta sügisest tasapisi paranenud. Inflatsiooniootused on vähenenud ja majapidamiste mure oma finantsseisu pärast eesoleva aasta jooksul järk-järgult leeveneb. Majapidamiste ostujõu langus on pidurdunud ja see taandub koos hinnakasvu aeglustumise ja tugeva palgakasvu toel juba alates möödunud aasta septembrist. Selle aasta teisel poolel peaksime nägema juba ostujõu kasvule pöördumist. Kuna eelmisel aastal kukkus ostujõud järsult ja palju, siis selle taastumine viimase kõrgeima tasemeni 2021. aastal võtab aega veel mõne aasta. Palga ostujõud peaks sel aastal küll suurenema hakkama, kuid kõrgemale tõusvad intressimäärad piiravad laenukohustustega majapidamiste tarbimist.

Selleks aastaks prognoosime tööhõive mõningast langust, kuid see on pikemaajalises võrdluses jätkuvalt kõrge. Töötusemäär peaks suurenema mõõdukalt, palgakasv püsib tugev ja hinnakasv aeglustub. Kuna aasta esimesel poole jätkub tarbimismahu vähenemine, siis selle aasta kokkuvõttes me selle kasvu tõenäoliselt ei näe. Küll peaks aga eratarbimine suurenema järgmisel aastal.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255