Kolmapäev, 17 Mai 2017 15:09

Valitsuse kaheksa sammu ettevõtluse toetuseks

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Kuigi ükski maks eraldi võetuna ei ole ühegi konkreetse kuluga seotud, võimaldavad need teha teoks muutused, mis on kasuks Eesti majandusele ja ühiskonnale laiemalt,"  ütles rahandusminister Sven Sester.
Kuigi ükski maks eraldi võetuna ei ole ühegi konkreetse kuluga seotud, võimaldavad need teha teoks muutused, mis on kasuks Eesti majandusele ja ühiskonnale laiemalt," ütles rahandusminister Sven Sester. Postimees

Valitsus on seadnud eesmärgiks soodustada majanduskasvu ja ettevõtlust, nii et kiirem majanduskasv jõuaks kõigi inimesteni. Kavandatud muudatustega lihtsustub ettevõtlusega alustamine, kuid samas pakume ettevõtetele paremaid kasvuvõimalusi.

"Viimasel ajal on palju räägitud erinevatest maksumuudatustest. Eriti mis puudutab tööjõumaksude vähendamist ning ülekandumist tarbimisele, keskkonnale ja pahedele. Maksutõusud üksikult võttes ei saagi meeldivad olla ja neid arutades on lihtne ära unustada, mis tänu täiendavale maksutulule paremaks muutub. Valitsuse eelarve- ja maksuplaan on aga tervik. Kuigi ükski maks eraldi võetuna ei ole ühegi konkreetse kuluga seotud, võimaldavad need teha teoks muutused, mis on kasuks Eesti majandusele ja ühiskonnale laiemalt, - ütles rahandusminister Sven Sester. - Järgmisest aastast rakenduv maksuvaba tulu reform aitab loodetavasti leevendada ka ühte Eesti majanduse keerukaimat probleemi – töötajate nappust. See raha jõuab paljuski tagasi tarbimisse ja elavdab sellega majandust. Ühiskondlikust vaatepunktist on see üks paremaid maailmas äraproovitud vahendeid vaesuse vähendamiseks. Nii jõuline tööjõumaksude vähendamine on võimalik teoks teha, nihutades maksukoormust teenimiselt tarbimisele. Eelmise valitsuse 10-eurose sammuga liikudes oleks selleks kulunud 30 aastat.“

Valitsuse kaheksa sammu ettevõtluse toetuseks:

Ettevõtluskonto. Loome lihtsa ja soodsa maksumääraga ettevõtlusvormi, mis võimaldab ühtegi aruannet esitamata ettevõtlusega tegeleda. Vaata lähemalt: http://bit.ly/2pT162h  

Vähendame bürokraatiat ettevõtete suhtluses riigiga. Loome võimaluse automatiseerida palga ja tööjõu aruandlus: andmed saab edastada otse raamatupidamistarkvarast. Vaata lähemalt: http://bit.ly/2qrcDcn

Igal aastal jaotatava kasumi tulumaks langeb 14 protsendile. Madalama määraga maksustatakse eelneva kolme aasta keskmine Eestis maksustatav jaotatud kasumi summa. Vaata lähemalt: http://bit.ly/2rpB0UZ

Väiksemad ettevõtted vabanevad käibemaksukohustusest. Ettevõtted, kelle aastakäive ei ületa 40 000 eurot, ei pea edaspidi maksma käibemaksu. Seni oli piirmäär 16 000 eurot. Vaata lähemalt: http://bit.ly/2pVGoOw

Võimaldame tööandjal investeerida töötajate tervisesse. Tööandja tehtud kulutusi töötaja tervise edendamiseks mahus 100 eurot kvartalis ei loeta edaspidi erisoodustuseks. http://bit.ly/2qrpkDX

Töötajate majutus ja transport pole enam erisoodustus. Tööandja võib katta kaugemal elavate töötajate majutuse ja transpordi kulusid maksuvabalt, kui see on ettevõttele vajalik. Vaata lähemalt: http://bit.ly/2pT1Cxf

Leevendame osalusoptsioonide maksustamist. Optsioonide maksustamine muutub paindlikumaks. Uued reeglid toetavad kasvuettevõtteid innovatiivsetes sektorites. Vaata lähemalt: http://bit.ly/2pT1Cxf

Investeeringud. Teeme majanduskeskkonda parandavaid investeeringuid: paremad teed ja raudteed ning kiiremad internetiühendused. Vaata lähemalt: http://bit.ly/2qrkkPI

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Majandus ja äri viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid Eesti äri ja majanduse teemal

  • Ettevõtjate kuldne põli
    Ettevõtjate kuldne põli Ettevõtjad üle maailma kogevad praegu häid aegu ja on muutunud nii oma ettevõtte kui ka riigi edasise käekäigu suhtes aina optimistlikumaks. Grant Thorntoni 36 riigis tehtud uuringu andmeil on ärioptimism järjepanu kasvanud viimased viis kvartalit ja ettevõtjate ootused käibe ning kasumi kasvatamise suhtes muutuvad aina roosilisemaks. Kuid pole head ilma halvata.
  • EL-is kasvas tööstustoodang aastaga enim Eestis
    Juunis kasvas euroala hooajaliselt tasandatud tööstustoodang aastaga 2,6 protsenti ning Euroopa Liidus (EL) 2,9 protsenti; enim kasvas EL-is tööstustoodang aastaga Eestis.
  • Ka teises kvartalis valitses suur nõudlus töökäte järele
    Ka teises kvartalis valitses suur nõudlus töökäte järele Tööjõu-uuringu järgi kahanes Eestis 2017. aasta teises kvartalis tööga hõivatute arv 0,5% ja tööpuuduse määr suurenes 0,5 protsendipunkti võrra 7%-ni. Tavapärase statistilise kõikumisega võrreldes ei ole muutus suur, mistõttu võib öelda, et tööturu olukord püsis teises kvartalis hea.
  • Heido Vitsur: Eesti probleem on struktuurne tööjõu- ja tööpuudus
    Heido Vitsur: Eesti probleem on struktuurne tööjõu- ja tööpuudus Teises kvartalis kasvasid tööjõus osalemise määr viimase 20 aasta rekordtasemele 72 protsendini, Heido Vitsuri hinnangul tööhõive määr lähiajal oluliselt ei suurene, sest pikka aega pole suudetud ületada struktuurse tööjõu- ja tööpuuduse probleeme.
  • 2017. aasta juunis püsis Eesti välismajanduslik aktiivsus suur
    2017. aasta juunis püsis Eesti välismajanduslik aktiivsus suur Kiirhinnangu1 põhjal oli Eesti maksebilansi jooksevkonto 2017. aasta juunis 67 miljoni euroga plussis. Kaupade ja teenuste konto ülejääk oli 104 miljonit eurot, mida oli 11 miljoni euro võrra rohkem kui aasta tagasi. Suurenes nii kaupade kui ka teenuste maht. Kaubaeksport kasvas 8% ja ‑import 6% – tänu sellele vähenes kaupade konto puudujääk aasta võrdluses 8 miljoni euro võrra ja oli 81 miljonit eurot. Teenuste eksport kasvas 5% ja import 6%; teenuste konto ülejääk suurenes 4 miljoni euro võrra ja ulatus 185 miljoni euroni. Investeerimistulude ja jooksevülekannete ehk esmase ning teisese tulu netoväljavool kokku suurenes 16 miljoni euro võrra ja oli 37 miljonit eurot.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes