Eesti ettevõtlussektori kogukasum kasvas eelmisel aastal esialgsetel andmetel 4 protsenti 2,9 miljardi euroni, teatas statistikaamet kolmapäeval.
"Möödunud aasta oli Eesti ettevõtjatele hea aasta. Praktiliselt kõik kasvas ja kasv oli laiapõhjaline. Eriti positiivne oli see, et vaatamata töötasude kiirele suurenemisele suutis töötlev tööstus oma kasumit ligi viiendiku suurendada," ütles Vitsur BNS-ile.
Samas pole ettevõtjad ise tema arvates selle tulemusega eriti rahul, sest 2018. aasta ettevõtlussektori kogukasum jääb tugevalt alla nii kriisieelsetele kui ka kriisijärgsetele parimatele aastatele. Nii on Vitsuri sõnul tegu ikkagi veel 2016. aasta madalseisust väljatulekuga.
Praegu on presidendi majandusnõuniku hinnangul Eesti majanduse suurimaks probleemiks olukorra määramatus maailmas tervikuna ja ka Euroopas, mitte niivõrd siseprobleemid.
"Kuid paistab, et parim aeg ettevõtjatele on praeguseks hetkeks möödas. Maailma ja suurte majanduspiirkondade kasvuprognoose kärbitakse nii alanud kui ka järgmiseks aastaks. Õnneks mitte küll kuigi oluliselt, üksnes üks-kaks protsendikümnendikku. Aga kui sellisele foonile lisada tööjõu nappus kodus, ei maksa üldse imestada, et ettevõtjate investeeringud 2018. aastal ei suurenenud võrreldes 2017. aastaga ja ka selle üle, kui alanud aasta ei saa olema niisama hea kui seda oli möödunud aasta," tõdes Vitsur.
Kuid kõigele vaatamata leiab ta, et Eesti ettevõtlus on keerulisemate aegade saabumiseks paremini ette valmistatud kui kunagi varem. "Meie ettevõtluse profiil ja tegutsemisgeograafia on viimastel aastatel oluliselt mitmekesistunud ja see asjaolu peaks suurendama meie võimet väliskeskkonna halvenemisest tulenevaid mõjutusi siluda," rääkis presidendi majandusnõunik.
