Järgmise 15 aasta jooksul väheneb Eesti tööjõuline elanikkond 8 protsendi võrra, sealhulgas märkimisväärselt 25–34-aastaste vanusekategoorias seoses madala sündivuse ning emigratsiooniga, kus madala ja keskmise oskustasemega eestlased lahkuvad riigist seoses kehvade töötingimuste, sealhulgas palgaga, seisab aruandes.
Euroopa Liidu teiste liikmesriikidega võrreldes on Eesti maksukoormus suhteliselt madal kõrgepalgalistele, ent kõrge madalapalgalistele, nagu ka teistes Balti riikides, kirjutab peadirektoraat analüüsis. Vahe maksukoormustes tuleneb direktoraadi hinnangul madala tulumaksuvaba miinimumi ning ühetaolise tulumaksusüsteemi kombinatsioonist.
Nii tööjõupakkumist kui tööjõunõudlust suurendaks madalapalgaliste maksukoormuse vähendamine, märgib direktoraat. Kuna koormuse vähendamine toob kaasa netotasu tõusu, võivad inimesed, kes ei soovinud eelneva palgataseme juures töötada või kaalusid riigist lahkumist, otsustada siiski Eestisse jääda ning töötada, seisab dokumendis. Samuti võiks madalam maksukoormus kaasa tuua madalamad tööjõukulud, mis võimaldaks tööandjatel palgata töötajaid madalama hinnataseme juures ning suurendada nõudlust tööjõu järele.
Kuna maksukoormuse vähendamine on eelarvele koormav ning üle keskmise suurusega sissetulekute juures on maksukoormus Eestis juba suhteliselt madal ning tööhõive tase kõrge, peaksid maksuerisused direktoraadi hinnangul olema suunatud neile, kelle seotus tööturuga on nõrk ning eriti inimestele, kelle töötasu on madal.
