Peamine seadusemuudatusega kaasnev aruandluskohustus on peatöövõtjatel, kuid see ei piirdu ainult nendega – aruandluskohustus hõlmab tegelikult kõiki ehitusettevõtteid, kes tegelevad suuremate ehitustöödega.
Muudatuste eesmärk on suurendada ehitussektori maksukuulekust – MTA andmetel põhjustas sektor 2020. aastal ümbrikupalga maksmise tõttu maksukahju 14,30 miljonit eurot ja laekumata käibemaksu tõttu 13,7 miljonit eurot. Lisaks soodustab seadusemuudatus töökeskkonna nõuete täitmist ja reguleerib välismaalaste Eestis töötamist.
Registreerimise kriteeriumid
Registreerimiskohustus rakendub ehitusobjektidele, mille ehitamist alustatakse 1. oktoobrist 2023, või pooleli ehitusobjektidele, mille eeldatav valmimistähtaeg on hiljem kui 1. oktoobril 2024.
Proportsionaalsuse huvides on kehtestatud ka lisakriteeriumid. Registreerida tuleb ainult suurema mahuga ehitusobjektid, mis vastavad ühele kahest alltoodud kriteeriumist:
- Ehitusobjektil tehtavate tööde eeldatav kestus ületab 30 kalendripäeva ja objektil on korraga tööl vähemalt 20 inimest (nt kui ehitus kestab 31 päeva ja esimesel 30 päeval on ehitusplatsil korraga 5 töötajat, kuid viimasel päeval 20, siis vastab objekt kriteeriumile).
- Ehitusobjekti tööde eeldatav kestus on pikem kui 500 täistööpäeva (ei ole oluline, mitu inimest korraga ehitusplatsil töötab).
Töövõtuahela registreerimine
Peatöövõtja on kohustatud esitama vähemalt kolm päeva enne ehitustööde alustamist e-MTA keskkonnas andmed ehitatava ehitise ja ehitustööde kohta ning tööde tellija andmed. Kuna MTA-l on ligipääs ehitisregistrisse, siis on andmed juba valdavalt eeltäidetud ja peatöövõtja peab kinnitama nende õigsust.
Kõikidel ehitusettevõtetel (ka peatöövõtjal) on kohustus esitada andmed tema tehtavate ehitustööde kohta ja tema alltöövõtja(te) andmed, mis tähendab, et iga tasandi töövõtjal on kohustus registreerida enda palgatud alltöövõtjad. Andmed tuleb esitada esimesel võimalusel enne ehitustööde alustamist.
See tähendab, et peatöövõtja registreerib ehitusobjekti ja esitab enda alltöövõtja andmed. Alltöövõtja on omakorda kohustatud registreerima enda palgatud alltöövõtjad ja nii edasi, kuni joonistub välja terviklik töövõtuahel.
Töötamise kestuse registreerimine
Seadusemuudatuse alusel peavad kõik ehitusobjektil viibivad töötajad registreerima oma objektile saabumise ja sealt lahkumise aja. Aeg registreeritakse elektrooniliselt, kasutades spetsiaalseid MTA partneri (Hansab AS) väljastatud kiipkaarte või muud registreerimissüsteemiga ühildatavat tuvastusvahendit (nt mobiilirakendus).
Elektrooniline süsteem peab MTA-le automatiseeritult edastama:
- iga inimese eelmisel päeval ehitusplatsil viibitud summeeritud aja,
- kuni kolm korda nädalas isikustamata kujul iga inimese ehitusplatsile sisenemise ja sealt lahkumise kellaajad sekundi täpsusega.
Peatöövõtja peab tagama, et ehitusobjektil kasutatakse nõuetekohast elektroonilist registreerimissüsteemi ja selle andmed edastatakse MTA-le. Seda saab peatöövõtja eelkõige reguleerida alltöövõtjatega sõlmitud lepingute abil. Kõikidel ehitusettevõtetel on kohustus tagada, et nende poolt ehitusplatsile lubatud inimesed fikseerivad oma tööaja nõuetekohaselt.
Nõuded laienevad kõigile ehitusplatsile lubatud inimestele, sh külalistele ja teistele, kes viibivad ehitusplatsil, kuid tööd ei tee. Erandiks on transporditöölised, kelle sisenemist ja lahkumist eraldi registreerima ei pea, eeldusel, et nad ei osale ehitamises.
Tööaja registreerimine lükkub edasi
Praegu on MTA kiipkaartide väljastamisega viivitanud ja seega rakendub tööaja registreerimise nõue siis, kui kaarte on väljastatud mõistlikus koguses. Esialgsete andmete põhjal hakatakse kaarte väljastama novembris. Töötajatele mõeldud kaarte saab tellida Hansabi tellimiskeskkonnast.
Kohustuste täitmatajätmisel näeb seadus ette sunniraha kuni 3300 eurot (kuni 1300 eurot esimesel korral ja kuni 2000 eurot teisel korral) ning väärteomenetluse võimaluse, kuid esialgu on MTA järelevalve pigem suunatud koolitamisele ja muudatuste juurutamisele, mitte sanktsioneerimisele.
