Assotsiatsioon toob põhjendusena välja selle, et peamiselt tarbeväärtusega ning inimeste baasvajaduste rahuldamiseks hädavajaliku vara maksustamine nii väikese rahvaarvuga ja hõredalt asustatud riigis, kus ühistranspordi erinevat liiki võrgustikud ei rahulda piisaval määral paljude elanike transpordivajadusi, ei ole mõistlik.
"Kindlasti tuleb arvestada, et hõreda asustusega piirkondades ei pruugi olla otstarbekas pideva ja elanike vajadusi arvestava ühistranspordivõrgustiku tagamine. Isiklik sõiduauto võib osutuda soodsaimaks valikuks," kirjutab EVEA president Ille Nakurt-Murumaa rahandusministeeriumile saadetud tagasisides mootorsõidukimaksu seaduseelnõu väljatöötamiskavatsusele.
Eraldi analüüsi vajab assotsiatsiooni hinnangul ka maksu mõju väikestele ning keskmise suurusega ettevõtjatele, pidades silmas eriti neid, kelle majandustegevuses on vaja kasutada sõidukeid, sealhulgas kaubikuid.
"Väga halvasti mõjub uue maksu kehtestamine praktiliselt samaaegselt nii tulumaksu kui ka käibemaksu tõusuga. Samuti ei ole mõistlik suurendada ettevõtjate maksukoormust ajal, kui ühtlasi sunnitakse väike- ja keskmistele ettevõtjatele peale alampalga suurem tõus, milles küll formaalselt peavad kokkuleppele jõudma sotsiaalpartnerid, kuid suur probleem seisneb selles, et nendel sotsiaalpartneritel puudub selleks vajalik esinduslikkus ning seetõttu ka legitiimsus," tõdeb Nakurt-Murumaa.
EVEA seisukoht on, et enne maksu jõustumist Eestis registreeritud sõidukipark ei tohi olla maksu objektiks, sest sõidukiomanikel ei ole enam võimalik teha valikut, kas sõiduk omandada või mitte. Lisaks leiab assotsiatsioon, et mootorsõidukimaksu kehtestamisel tuleb anda piisava pikkusega üleminekuaeg aastamaksu rakendamiseks.
Ühtlasi on EVEA hinnangul mootorsõidukimaksu kehtestamisel väga oluline regionaalpoliitiline aspekt: assotsiatsiooni arvates tuleb autode maksustamise kindlasti vahet teha suuremates linnades ja väljaspool neid registreeritud sõidukitel.
Mootorsõidukimaks võiks olla kõrgem näites Tallinnas, Tartus, Narvas ja Pärnus ehk seal, kus alternatiivseks liikumise võimaluseks on hästi toimiv ja odav või lausa tasuta ühistransport,
märkis EVEA president.
"Isegi Harjumaal, väljaspool Tallinna, aga ei ole õiglane auto omamist maksustada, sest ühistransport Tallinna ja sellega piirnevate valdade vahel ei toimi piisavalt hästi võib puudub peaaegu täielikult," lisas Nakurt-Murumaa.
Veel leiab EVEA, et kui aastapõhine mootorsõidukimaks kehtestatakse, siis peaks sinna sisse jääma sõiduki vanusekomponent. Lisaks on assotsiatsiooni hinnangul juriidiliselt üsna kohmakas, kui keskkonnatasu kõrvale tekib maks, mille osaks on samuti välisõhku heidetava süsinikdioksiidi maksustamine. Ka on EVEA jaoks arusaamatu registreerimismaksu tehniline korraldus.
Kokkuvõttes on EVEA seisukohal, et mootorsõidukimaksu kehtestamine praegu plaanitud viisil ja ajal ei ole mõistlik ning ei too riigile oodatud kasu. Peamisteks probleemideks on assotsiatsiooni hinnangul ebavõrdsuse suurenemine, regionaalpoliitiline kahju hajaasustuse piirkondade elanike täiendavast pitsitamisest, maapiirkondade ettevõtluse kahjustamine ja mitmed õiguslikud ning sisulised probleemid puuetega inimeste ja teiste haavatavate ühiskonnagruppide jaoks.
"Soovitame üheksa korda mõõta ja üks kord lõigata ehk arutada teemat põhjalikult ja sisuliselt ning kui üldse, siis alles seejärel tulla tagasi konkreetsete maksumudelite juurde," lisas EVEA president.
Rahandusministeerium saatis juulikuu keskel kooskõlastusringile seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse, mille alusel kehtestatakse mootorsõidukimaks suurele osale Eesti sõidukitest. Väljatöötamiskavatsuses on maksu arvestamiseks välja toodud kaks võimalikku mudelit. Esimene mudel lähtub laiemalt mootorsõiduki globaalsest ja lokaalsest keskkonnamõjust – tootmisel, tarbimisel, utiliseerimisel – ja teine kitsamalt, keskendudes vaid süsinikdioksiidi (CO2) heitele sõiduki kasutamise ajal.
Ministeerium soovib mootorsõidukimaksu kehtestamisel pöörata eraldi tähelepanu peatatud kandega sõidukite ehk niinimetatud romude probleemile, sealjuures kehtestatakse romude maksustamisele kaheaastane üleminekuaeg. Peatatud kandega sõidukeid on Eestis ligi 300 000 ja see arv on kasvutrendis.
Mootorsõidukimaks hakkab kava kohaselt kehtima tuleva aasta 1. juulist ja aastamaksu tuleks esimest korda tasuda 2024. aasta augustis poole aasta eest.
