Esmaspäev, 27 Märts 2017 12:21

Käibemaksu piirmäära tõstmine 40 000 eurole sai EL-i heakskiidu

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
"Käibemaksukohustuse piirmäära tõstes vähendame bürokraatiat ja loome väikeettevõtlusele soodsama maksukeskkonna," ütles rahandusminister Sven Sester sotsiaalmeedias
"Käibemaksukohustuse piirmäära tõstes vähendame bürokraatiat ja loome väikeettevõtlusele soodsama maksukeskkonna," ütles rahandusminister Sven Sester sotsiaalmeedias Postimees

Euroopa Liidu Nõukogu andis heakskiidu Eesti soovile tõsta käibemaksukohustuslase piirmäär 40 000 eurole.

"Käibemaksukohustuse piirmäära tõstes vähendame bürokraatiat ja loome väikeettevõtlusele soodsama maksukeskkonna," ütles rahandusminister Sven Sester sotsiaalmeedias. "Elu läheb lihtsamaks kõige väiksematel ettevõtetel, mille käive ei ületa 40 000 eurot aastas."

Muudatusest saavad ministeeriumi hinnangul kasu väikeettevõtjad, kes ei pea edaspidi pidama väikesemahulise ettevõtluse korral käibemaksuarvestust, esitama deklaratsioone ning maksma või taotlema tagasi käibemaksu.

Näiteks toob ministeerium need ettevõtjad, kes müüvad kaupu ja teenuseid lõpptarbijale ning kelle toodang või teenus on nende enda käte- või mõttetöö tulemus, kuna neil puudub oma töös suuremahuline sisend, millega oleks kaasnenud sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus.

See puudutab 15 protsenti käibemaksukohustuslastest, kes saavad valida, kas nad edaspidi käibemaksu maksavad. Otseselt mõjutab muudatus ligi 4 protsenti käibemaksu maksjatest, kes tõenäoliselt end registrist välja arvavad.

Muudatus jõustub 1. jaanuaril 2018. Senine piirmäär kehtib 1995. aasta 1. aprillist ja selle järgi oli käibemaks kohustuslik ettevõtetele alates 16 000 eurosest käibest aastas.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate küsimustele

Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate maksunduse, raamatupidamise ja auditiga seotud küsimustele

  • Kuidas kajastada ettevõtte bilansis kontsernikontol olevat raha jääki?
    Kuidas kajastada ettevõtte bilansis kontsernikontol olevat raha jääki?

    Kuidas kajastada ettevõtte bilansis kontsernikontol olevat raha jääki? Kui viimase bilansipäeva seisuga on ettevõte paigutanud oma rahalised vahendid kontsernikontole, kas seda tuleks siis kajastada ettevõtte aruandes raha jäägi real või nõudena kontsernikonto liikmete ehk seotud osapoolte vastu? Millistel puhkudel võib olla õigustatud kontsernikontol olevate rahaliste vahendite kajastamine raha jäägina?

  • Kuidas kajastab ostja pöördkäibemaksu raamatupidamises?
    Kuidas kajastab ostja pöördkäibemaksu raamatupidamises?

    Eesti firmalt on saadud arve, kus käibemaksumääraks on märgitud 0%, viidetega: "pöördmaksustatav metalli käibemaks, KMS i § 41 lg 1 alusel arvestab käibemaksu ostja, kauba müügiga seotud teenus KMS-i § 12 lg 1". Kuidas kajastab ostja (käibemaksukohustuslane) pöördkäibemaksu raamatupidamises?

  • Põhivara kasuliku eluea vähendamine
    Põhivara kasuliku eluea vähendamine

    Kas sellisel juhul, kui ettevõtte juht tahab vähendada põhivara (sõiduauto) kasutusiga seitsmelt aastalt viiele aastale, on vaja eelmiste aastate amortisatsioonimäärad uuesti arvutada ja teha bilansis muudatused?

  • Investeeringukulla ostu ja müügi vormistamine
    Investeeringukulla ostu ja müügi vormistamine

    Ettevõtte juhtkond otsustas osta nn investeerimismünte. Kuidas peaks raamatupidaja tehingu vormistama? Kas tekib mingi registreerimis- või maksukohustus? Mis saab, kui otsustame investeerimismündid maha müüa?

  • Millal tekib käibemaksukohustus?
    Millal tekib käibemaksukohustus? Meie ettevõte, kes ei ole käibemaksukohustuslane, kavatseb luua ärisuhted Vene ettevõttega. Lepingu järgi peab nimetatud ettevõte esitama meile iga kuu arved õiguse eest kasutada äritegevuses poolte määratletud, õiguste valdajale kuuluvate ainuõiguste kompleksi (piletisüsteem, veebileht ja IP-aadress).Kas meie ettevõttel tekib (piiratud) käibemaksukohustus?

Rubriigi Maksud ja raamatupidamine viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid maksude ja raamatupidamise teemal

  • Riik maksustab laenude andmise: kontsernisisesed laenud
    Riik maksustab laenude andmise: kontsernisisesed laenud Aasta alguses kirjutas Advokaadibüroo TRINITI sellest, et alates 2018. aastast tuleb ettevõtjatel hakata maksma tulumaksu oma ema- või sõsarettevõtjale antud laenudelt. Tänaseks on saabunud ka esimene tähtaeg seesuguste laenude ja tagasimaksete deklareerimiseks EMTA-s. Deklaratsioon tuli esitada 20.04.2018.
  • Kas ettevõtjana saab tegutseda ka ilma ettevõtet registreerimata?
    Kas ettevõtjana saab tegutseda ka ilma ettevõtet registreerimata? Paljudel inimestel on võimalik palgatöö kõrvalt või kodus lapsepuhkusel olles lisatööd teha. Selle eest tasu saamiseks on mitu varianti, näiteks honorar, projektitasu või tööleping. Sellistel juhtudel maksab riigimaksud see, kellele tööd tehakse. Aga ehk oleks mõttekam hakata oma teenust-kaupa müüma oma ettevõtte alt? Selgitusi jagab Mamareti OÜ raamatupidaja Kairi Kiss.
  • Soodsamast elektrienergia aktsiisist võiks kasu saada rohkem ettevõtjaid
    Soodsamast elektrienergia aktsiisist võiks kasu saada rohkem ettevõtjaid Kaubanduskoda tegi riigikogu rahanduskomisjonile ettepaneku muuta leebemaks soodusaktsiisimääraga elektrienergia tarbimise tingimusi. Kui eelnõu kohaselt peab soodustust taotleva ettevõtja elektronintensiivsuse tase olema vähemalt 20 protsenti, siis koja hinnangul võiks seda nõuet vähendada 10 protsendini.
  • Riigisisese kaubavedaja sõnul ei tasu välismaal tankimine ära
    Autovedaja Stonewolf OÜ juhatuse liikme Andrus Lauli sõnul on tema ettevõte kütusekulude vähendamiseks rakendanud edukalt meetmeid ning riigisisese vedajana välismaal tankimine ära ei tasu.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes