Reede, 07 September 2018 11:48

Keeruline lihtsustus

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Ain Ulmre, maksude osakonna peaspetsialist
Ain Ulmre, maksude osakonna peaspetsialist Maksu- ja tolliamet

Selles artiklis tuleb juttu kolmnurktehingust – millistele tingimustele peab see vastama, kuidas toimub kolmnurktehingu raames tehtud tehingute käibemaksuga maksustamine ja kuidas peab kolmnurktehingus osalenud Eesti käibemaksukohustuslane vastavat tehingut kajastama oma käibemaksuaruannetes.

Kolmnurktehingu mõiste

Euroopa Liidu käibemaksudirektiivis 2006/112/EÜ (edaspidi – direktiiv) kolmnurktehingu mõistet tegelikult ei kasutata, nii et selles mõttes on tegemist nii-öelda tavakeelendiga.

Eesti käibemaksuseadus siiski annab kolmnurktehingu definitsiooni § 2 lõikes 8:

«Kolmnurktehing on kauba võõrandamise tehing kolme eri liikmesriigi maksukohustuslase vahel, mille puhul on täidetud kõik järgmised tingimused:

  • esimese liikmesriigi maksukohustuslane (võõrandaja kolmnurktehingus) võõrandab kauba teise liikmesriigi maksukohustuslasele (edasimüüjale kolmnurktehingus), kes seejärel võõrandab kauba kolmanda liikmesriigi maksukohustuslasele (soetajale kolmnurktehingus);
  • kaup toimetatakse esimesest liikmesriigist kolmandasse liikmesriiki soetajale kolmnurktehingus;
  • edasimüüja kolmnurktehingus ei ole kolmandas liikmesriigis registreeritud maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena;
  • soetaja kolmnurktehingus maksab käibemaksu kauba kolmnurktehinguga soetamiselt.»

See määratlus vastab põhimõtetele, mis on kirjas direktiivi artiklites 141 ja 197.

Olgu ka öeldud, et kolmnurktehingu puhul ei mängi üldjuhul rolli see, kumma võõrandamistehinguga kaasnes kauba toimetamine soetaja liikmesriiki. Ka Eesti käibemaksuseaduses ei ole sätestatud lisatingimust, et isegi kõigi § 2 lõikes 8 nimetatud asjaolude esinemisel saaks tehingut käsitada kolmnurktehinguna ainult juhul, kui kauba toimetamise võõrandaja liikmesriigist soetaja liikmesriiki korraldab võõrandaja, mitte edasimüüja või soetaja.

Täismahus artiklit saate lugeda peagi ilmuvast Raamatupidamisuudiste septembrinumbrist (nr 5, 2018).

Toetajad

IKS logo 1

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate küsimustele

Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate maksunduse, raamatupidamise ja auditiga seotud küsimustele

  • Mittetulundusühingust spordiklubi sponsoreerimine ja võimalikud maksud
    Mittetulundusühingust spordiklubi sponsoreerimine ja võimalikud maksud Ettevõte on mittetulundusühingust spordiklubi (kuulub tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja) sponsor ja soovib suurendada oma toetuse panust, võimaldades ühingul sponsorluse korras kasutada ainult ettevõtte töösõitudeks (maanteeametis) registreeritud sõiduautot ettevõtte töövälisel ajal. Klubi hakkab seda autot kasutama ka ainult oma klubi tegevusteks vajalikel eesmärkidel (klubi töös).
  • Jooksva aasta dividendide väljamaksmise kajastamine raamatupidamise aastaaruande lisas
    Jooksva aasta dividendide väljamaksmise kajastamine raamatupidamise aastaaruande lisas Öelge palun, kus tuleks raamatupidamise aastaaruande omakapitali muutusi kajastavas lisas kajastada jooksva aasta dividendide väljamaksmine, s.t 2018. aasta eest 2018. aastal väljamakstud dividendid?
  • Kas Soomes välislähetuses viibiva töötaja majutuskulude hüvitamisega kaasnevad maksukohustused?
    Kas Soomes välislähetuses viibiva töötaja majutuskulude hüvitamisega kaasnevad maksukohustused? Kui tööandja lähetab töötaja Soome tööle, kas ta võib siis kulude kokkuhoidmiseks maksta ettevõtte üürilepingu alusel töötaja elamise eest, ilma et sellega kaasneks maksukohustused?
  • Omakapitali tehtud sissemakse deklareerimine
    Omakapitali tehtud sissemakse deklareerimine<em><br /></em> Osakapitali suurendati omandatud ettevõtte osakuga osaku nimiväärtuses 100 eurot. Osaku väärtuseks hinnati osanike otsusega 10 000 eurot. 100 eurot läks osakapitali ja 9900 eurot läks ülekurssi. Küsimus: kas TSD lisas 7 peab deklareerima ainult 100 eurot või 10 000 eurot. Ülekurss tekkis nimiväärtuse ja osanike otsuses hinnatud väärtuse vahena.
  • Kuidas peab Soomes teenust osutav ettevõte kajastama Soomes kinnipeetavat tulumaksu?
    Kuidas peab Soomes teenust osutav ettevõte kajastama Soomes kinnipeetavat tulumaksu? Eesti kapitalil põhinev osaühing (omanik soomlane) esitab teenuse eest arve Soome ettevõttele. Kolm kuud tagasi hakkas Soome firma maksma Eesti ettevõttele arve summast 13% vähem. Väidetavalt on see 13% vahe allika tulumaks. Kuidas peaks nüüd Eesti ettevõte kajastama sellise arve raamatupidamises, kui esitatud müügiarvest jääb laekumata 13%? Arved esitatakse käibemaksumääraga 0% kui Euroopa Liidu teenus. Mõlemad firmad on käibemaksukohustuslased.

Rubriigi Maksud ja raamatupidamine viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid maksude ja raamatupidamise teemal

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes