Maksuvõla info on avalik ja kasutusel juba alates 1994. aastast. Ka Krediidiinfol on pikaajaline kogemus selle info töötlemisel, seega oskame välja tuua konkreetsed nüansid, kas ja mil määral maksuvõlg krediidiotsust mõjutab.
Esiteks, kui maksuvõlg on väiksem kui 600 eurot (uute ettevõtete puhul) või moodustab vähem kui 1% ettevõtte kuukäibest, on tegemist ajutise võlaga ja see on krediidiotsuse vaatevinklist marginaalne.
Näiteks oli kuualguse seisuga üle 2-aastaste ettevõtete seas maksuvõlglasi 6874, kuid oluliselt suuri võlgu esines vaid 7 protsendil ettevõtetest.
Tabel. Maksuvõlgadega ettevõtted (seisuga 1.04.2014)
Teiseks on krediidiotsuse seisukohast oluline võla dünaamika ehk see, kas võlg on kasvav või kahanev. Selleks tuleb vaadelda vähemalt kahe kuu pikkust perioodi.
Kolmandaks tuleb krediidiotsuse puhul kindlasti vaadata tervikpilti, sest vaid 29-l protsendil halva krediidihinnanguga ettevõtetel on maksuvõlg. Näiteks on halva krediidihinnangu põhjuseks pigem negatiivne omakapital, juhatuse liikmete seotus probleemsete ettevõtetega, võlad teiste ettevõtete ees (maksehäired) ja muud taolised probleemid.
Kokkuvõtteks võib öelda, et ainult maksuvõlgade info, eriti kui võlg on väike ja lühiajaline, annab vale signaali krediidiotsuse tegemiseks. Krediidiinfo hinnangul tekitaks Maksu- ja tolliameti poolt planeeritav häbiposti vormis nimekiri pigem liigset infomüra.
Krediidiinfo,
Krediidiinfo profiblogi
