Kolmapäev, 12 Aprill 2017 15:24

Maris Lauri: riigieelarvest paistavad ainult uued maksutõusud

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Maris Lauri: riigieelarvest paistavad ainult uued maksutõusud
Maris Lauri: riigieelarvest paistavad ainult uued maksutõusud Postimees
Valitsus plaanib hiiglaslikku puudujääki riigieelarves, väga suuri maksutõuse ja reservide vähendamist, ütles majandusanalüütik, riigikogu liige Maris Lauri.

Maris Lauri juhtis rahandusministeeriumi täna avaldatud riigieelarve prognoosi taustal tähelepanu sellele, et Eesti üheks tunnuseks alates taasiseseisvumisest on olnud vastutustundlik eelarvepoliitika, millest praegune valitsus on loobunud.

„Isegi peale kuue uue maksu kehtestamist planeerib valitsus järgmiseks aastaks riigieelarves 400 miljoni euro suurust puudujääki, mis kaetakse maksutõusude ja varasematel aastatel kogutud reservidega. Riigieelarve miinus on seega suurem kui majanduskriisi ajal 2008. ja 2009. aastal,“ lausus endine rahandusminister.

Valitsus hindab veel jõustamata maksutõusude – automaksud, suhkrumaks, panditulumaks, pakendimaks, pangamaks, aktsiisid – tuluks 214 miljonit eurot, mis pole majandusanalüütiku hinnangul realistlik.

Lauri tõi välja, et 2018. aastal ootab riik tänavusega võrreldes alkoholiaktsiisist üle 100 miljoni euro võrra rohkem ja kütuselt 33 miljoni euro võrra enam. Ettevõtete tulumaksust tahab riik tulu saada 105 miljonit eurot rohkem.

„Majandus kasvab ja sellega koos üldjuhul ka maksulaekumised, kuid need prognoosid on ulmelised ja kajastavad soovunelmaid olukorras, kus võib tulla veel uusi makse ja maksutõuse. Maksukoormus kasvab 2018. aastal kõigi aegade rekordtasemele 35,8% juba enne uusi maksusid, sellele lisandub veel umbes 1% maksutõusu,“ lisas riigikogu liige.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate küsimustele

Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate maksunduse, raamatupidamise ja auditiga seotud küsimustele

  • Mis tingimustel ei loeta töötaja eluasemekulude hüvitamist erisoodustuseks?
    Mis tingimustel ei loeta töötaja eluasemekulude hüvitamist erisoodustuseks? Tööandja (juriidiline isik) üürib juriidiliselt isikult või eraisikult korteri ja annab selle kasutada oma töötajale, kes töötab töölepingu alusel. Töötaja elukoht asub 55 km kaugusel töökohast, tema omandis ei ole selles piirkonnas eluasemena kasutatavat kinnisvara ning juriidiline isik kannab kõik üüritud korteriga seotud kulud. Kuidas toimida maksustamisel?
  • Kas tulumaksuga maksustatava tulu hulka arvatakse ka lastetoetused ja elatis?
    Kas tulumaksuga maksustatava tulu hulka arvatakse ka lastetoetused ja elatis? Kas tulumaksuga maksustatava tulu hulka arvatakse ka ühe lapsevanema poolt teise vanema pangaarvele üle kantud elatis, kui elatise ülekandja töötasult on juba kinni peetud kõik maksud? Kas tulumaksuga maksustatava tulu hulka arvatakse ka lastetoetused?
  • Kuidas kajastada ettevõtte bilansis kontsernikontol olevat raha jääki?
    Kuidas kajastada ettevõtte bilansis kontsernikontol olevat raha jääki?

    Kuidas kajastada ettevõtte bilansis kontsernikontol olevat raha jääki? Kui viimase bilansipäeva seisuga on ettevõte paigutanud oma rahalised vahendid kontsernikontole, kas seda tuleks siis kajastada ettevõtte aruandes raha jäägi real või nõudena kontsernikonto liikmete ehk seotud osapoolte vastu? Millistel puhkudel võib olla õigustatud kontsernikontol olevate rahaliste vahendite kajastamine raha jäägina?

  • Kuidas kajastab ostja pöördkäibemaksu raamatupidamises?
    Kuidas kajastab ostja pöördkäibemaksu raamatupidamises?

    Eesti firmalt on saadud arve, kus käibemaksumääraks on märgitud 0%, viidetega: "pöördmaksustatav metalli käibemaks, KMS i § 41 lg 1 alusel arvestab käibemaksu ostja, kauba müügiga seotud teenus KMS-i § 12 lg 1". Kuidas kajastab ostja (käibemaksukohustuslane) pöördkäibemaksu raamatupidamises?

  • Põhivara kasuliku eluea vähendamine
    Põhivara kasuliku eluea vähendamine

    Kas sellisel juhul, kui ettevõtte juht tahab vähendada põhivara (sõiduauto) kasutusiga seitsmelt aastalt viiele aastale, on vaja eelmiste aastate amortisatsioonimäärad uuesti arvutada ja teha bilansis muudatused?

Rubriigi Maksud ja raamatupidamine viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid maksude ja raamatupidamise teemal

  • Sotsiaalmaksu miinimumkohustus 2018
    Sotsiaalmaksu miinimumkohustus 2018 2018. aastal on tööandja minimaalne sotsiaalmaksu kohustus töötaja kohta 155,10 eurot kuus. Sotsiaalamaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 2018. aastal 470 eurot (2017. aastal oli see 430 eurot).
  • Äritegevus Lätis – osaluse omandamine Läti firmas
    Äritegevus Lätis – osaluse omandamine Läti firmas Eesti osaühing (väikeettevõtja), ostis Lätis äritegevuseks maad. Seoses sellega registreeritakse Lätis osaühing, mis hakkab tegutsema Läti seaduste kohaselt ja mille tegevust kajastav aruandlus esitatakse Lätis. Eesti osaühing kui ainus osanik teeb selle firma osakapitali mitterahalise sissemakse – maa, mille Eesti osaühing omandas Lätis kortermaja ehitamiseks. Edaspidi plaanitakse ehitatavad korterid kas müüa või rendile anda, sõltuvalt Läti kinnisvaraturu olukorrast ehituse lõpetamise ajal. Kõigi nimetatud tegevustega (ehitus, müük, rendile andmine) hakkab tegelema Läti firma.
  • Valitsus kiitis heaks vautšerite käibe maksustamise muudatuse
    Valitsus kiitis heaks vautšerite käibe maksustamise muudatuse Valitsus kiitis 14. juuni istungil heaks käibemaksuseaduse muudatuse eelnõu, millega ühtlustatakse Euroopa Liidu tasandil vautšeritega seotud kaupade või teenuste käibe maksustamine ja lihtsustatakse piiriüleselt osutatavate digiteenuste käibemaksustamist.
  • Maksuamet tuvastas neljas Võru ettevõttes 13 registreerimata töötajat
    Maksu- ja tolliamet kontrollis Võru linna ettevõtteid, neljas ettevõttest tuvastati 13 registreerimata töötajat.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes