Kolmapäev, 12 Aprill 2017 10:32

Muudatused audiitori töö köögipoolel

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Angelika Ruubel, Audiitorkogu metodoloogia- ja koolitusspetsialist
Angelika Ruubel, Audiitorkogu metodoloogia- ja koolitusspetsialist

Möödunud aasta lõpus Eesti arvestusala õigusesse üle võetud uute auditeerimisstandardite kohaselt on vandeaudiitori aruannetel, mis koostatakse 15. detsembril 2016 või hiljem lõppenud majandusaasta aruannetele, uus, endisest palju põhjalikum sisu ja vorm.

Enamikus jäävad muudatused küll audiitori töö köögipoolele ja pakuvad põnevust peamiselt neile endile, ent päris palju võib muutuda ka auditeeritavate ettevõtete jaoks. Enamiku käimasolevate ja eesseisvate audiitorkontrollide käigus võib raamatupidaja ja ettevõtte juhtkond hoomata, et audiitor esitab rohkem küsimusi, sealhulgas teemadel, mis varasematel aastatel pole ehk eriti jutuks tulnud.

Audiitorit kannustavad rohkem suhtlema juba mõnda aega kestvad arengud rahvusvaheliste auditeerimisstandardite uuenemisel, sh avalikkuse huvi saada parem ülevaade sellest, mida audiitor auditi käigus kontrollib. Alljärgnev on kokkuvõte olulisematest uuendustest auditi töövõttudes (NB! Kirjeldatavad muutused ei puuduta ülevaatuse töövõtte!).

Audiitor hakkab börsiettevõtete aruandeid „kammima“

Seni on audiitori järeldus, st info, mida teadlik aruande lugeja audiitori töö tulemuse kohta näeb, koondunud aruande ühte lõiku või vahel isegi ühte lausesse. Uus standard näeb ette, et n-ö avaliku huvi üksuste puhul peab audiitori aruanne andma lugejale selge ülevaate peamistest auditi asjaoludest. Börsiettevõtete puhul kehtib uus nõue juba lõppenud majandusaasta aruannetele ning alates järgmisest aastast laieneb see ka teistele avaliku huvi üksustele (pangad, kindlustusfirmad). Audiitorid nimetavad omavahel peamisi auditi asjaolusid ka „kammiks“, mis tuleneb väljendi ingliskeelsest lühendist Key Audit Matters (KAM).

Avaliku huvi üksuste audiitori aruanne peab edaspidi andma ülevaate, kuidas audiitor on käsitlenud auditi kõige olulisemaid valdkondi. Olulisuse määrab audiitor oma kutsealase otsustuse tulemusel, sageli on luubi all näiteks juhtkonna subjektiivsed raamatupidamislikud hinnangud. Kui juhatuse kohustus on avalikustada raamatupidamisaruandes piisavalt infot oma hinnangute aluste kohta, siis audiitor „kammib“ need peamiste auditi asjaolude kirjelduses üle, kirjeldades, kuidas ta neid hinnanguid oma auditis on käsitlenud, näiteks tuues välja kogutud tõendusmaterjali ja tehtud protseduurid.

Põhjalikumalt muudadustest audiitorite töös saate lugeda varsti ilmuvas ajakirjas Raamatupidamisuudised nr 2, 2017. Kui te ei ole veel jõudnud tellida ajakirja Raamatupidamisuudised 2017, saate seda teha SIIT.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate küsimustele

Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate maksunduse, raamatupidamise ja auditiga seotud küsimustele

  • Sõiduauto üürimine ja sisendkäibemaks
    Sõiduauto üürimine ja sisendkäibemaks

    Ettevõte on soetanud sõiduauto liisingufirmalt kasutusrendi alusel. Kas ettevõte saab liisingufirma arvetest 50% sisendkäibemaksu maha arvata, kui nimetatud sõiduauto üüritakse (tasu eest) ettevõtte töötajale, kes on ka juhatuse liige.

  • Hüpoteegiga korteri väljaüürimine
    Hüpoteegiga korteri väljaüürimine

    Mul on hüpoteegiga korter, mille soovin anda oma ettevõtte kasutusse ning hakata seda välja üürima. Kuidas oleks niisuguses olukorras kõige mõistlikum ja kasulikum käituda? Oleks hea, kui saaks ettekirjutuse selle kohta, mida teha erinevate võimaluste korral, et juriidiliselt oleks kõik õige.

  • Ühendusesisene teenuse soetamine
    Ühendusesisene teenuse soetamine

    Eesti käibemaksukohustuslasest ettevõte ostis Küprose  käibemaksukohustuslasest ettevõttelt 10 000 euro eest raudteeveoteenust. Tegemist oli kauba veoga Venemaalt Eestisse. Küprose ettevõte esitas arve käibemaksumääraga 0%. Kas see on õige, et Eesti ettevõte (teenuse saaja) peab Küprose ettevõttelt saadud teenust pöördmaksustama 20% käibemaksumääraga ja käibedeklaratsioonis deklareerima? Millised Eesti käibemaksuseaduse paragrahvid käsitlevad ühendusesisest teenuse soetamist? Kas see on oluline, et teenus ei alanud teenuse müüjariigis?

  • Algdokumendi andmed
    Algdokumendi andmed

    Raamatupidamise seaduse § 7 kohaselt peab algdokument sisaldama majandustehingu kohta järgmisi kohustuslikke andmeid:

    toimumisaeg;
    majandusliku sisu kirjeldus;
    arvnäitajad, näiteks kogus, hind ja summa.

    Kui raamatupidamiskohustuslase tehingupooleks on teine raamatupidamiskohustuslane, riigiraamatupidamiskohustuslane või välismaa juriidiline isik, peab kauba võõrandamise või teenuse osutamise kohta esitatud arve sisaldama ka arve numbrit või muud identifitseerimistunnust ja tehingupooli identifitseerida võimaldavaid andmeid.

    Käibemaksuseaduses on toodud arve kohustuslikud rekvisiidid.

    Raamatupidamise seaduse järgi on algdokumendis kohustuslikke elemente vähem. Kummast seadusest siis lähtuda? Kui müüja jätab arvele kirjutamata nt ostja käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri ja aadressi, kas siis algdokument ei vasta nõuetele?

  • Haigushüvitise arvutamise kord
    Haigushüvitise arvutamise kord

    Haigushüvitise arvutamisel võib tööandja lähtuda ühe tööpäeva või ühe kalendripäeva tasust. Millises õigusaktis on see sätestatud? Kus peab olema fikseeritud haigushüvitise arvutamise kord?

Rubriigi Maksud ja raamatupidamine viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid maksude ja raamatupidamise teemal

  • Euroopa Komisjon loob uued läbipaistvusreeglid maksunõustajatele
    Euroopa Komisjon loob uued läbipaistvusreeglid maksunõustajatele Euroopa Komisjon (EK) pakkus kolmapäeval välja uued läbipaistvusreeglid vahendajatele nagu maksunõustajad, raamatupidajad, pangad ja advokaadid, kes loovad maksuskeeme oma klientidele.
  • Fitekist sai Eesti riigiasutuste koostööpartner
    Finantstehnoloogia ettevõte Fitek alustas Eesti riigiasutustele arvehalduse täislahenduse pakkujana. Alates 20. juunist võtab Fitek vastu ja töötleb riigiasutustele saadetavaid ostuarveid ning saadab välja müügiarveid.
  • MTA: ümbrikupalk võtab inimeselt ära olulised hüved
    MTA: ümbrikupalk võtab inimeselt ära olulised hüved Maksu- ja tolliamet (MTA) alustas teavituskampaaniaga, et juhtida inimeste tähelepanu ümbrikupalga vastuvõtmisega seotud kahjudele. Illegaalset palka saades jääb inimene ilma näiteks õiglasest vanemahüvitisest ja haigushüvitisest, mis tagaks inimese heaolu ajutiselt töölt eemaloleku ajal.
  • Piiratud maksukohustuslase maksustamise erinevused
    <span class="green_key"></span>Piiratud maksukohustuslase maksustamise erinevused Mõiste „piiratud maksukohustuslane“ lisandus Eesti käibemaksuseadusesse 1. mail 2004, kui Eestist sai Euroopa Liidu liige ja jõustus praegu kehtiv käibemaksuseadus – põhjuseks kohustus viia Eesti käibemaksuseadus vastavusse Euroopa Liidu käibemaksureeglitega, mis praegu on sätestatud Euroopa Liidu Nõukogu direktiivis 2006/112/EÜ.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes