Kolmapäev, 12 Aprill 2017 10:32

Muudatused audiitori töö köögipoolel

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Angelika Ruubel, Audiitorkogu metodoloogia- ja koolitusspetsialist
Angelika Ruubel, Audiitorkogu metodoloogia- ja koolitusspetsialist

Möödunud aasta lõpus Eesti arvestusala õigusesse üle võetud uute auditeerimisstandardite kohaselt on vandeaudiitori aruannetel, mis koostatakse 15. detsembril 2016 või hiljem lõppenud majandusaasta aruannetele, uus, endisest palju põhjalikum sisu ja vorm.

Enamikus jäävad muudatused küll audiitori töö köögipoolele ja pakuvad põnevust peamiselt neile endile, ent päris palju võib muutuda ka auditeeritavate ettevõtete jaoks. Enamiku käimasolevate ja eesseisvate audiitorkontrollide käigus võib raamatupidaja ja ettevõtte juhtkond hoomata, et audiitor esitab rohkem küsimusi, sealhulgas teemadel, mis varasematel aastatel pole ehk eriti jutuks tulnud.

Audiitorit kannustavad rohkem suhtlema juba mõnda aega kestvad arengud rahvusvaheliste auditeerimisstandardite uuenemisel, sh avalikkuse huvi saada parem ülevaade sellest, mida audiitor auditi käigus kontrollib. Alljärgnev on kokkuvõte olulisematest uuendustest auditi töövõttudes (NB! Kirjeldatavad muutused ei puuduta ülevaatuse töövõtte!).

Audiitor hakkab börsiettevõtete aruandeid „kammima“

Seni on audiitori järeldus, st info, mida teadlik aruande lugeja audiitori töö tulemuse kohta näeb, koondunud aruande ühte lõiku või vahel isegi ühte lausesse. Uus standard näeb ette, et n-ö avaliku huvi üksuste puhul peab audiitori aruanne andma lugejale selge ülevaate peamistest auditi asjaoludest. Börsiettevõtete puhul kehtib uus nõue juba lõppenud majandusaasta aruannetele ning alates järgmisest aastast laieneb see ka teistele avaliku huvi üksustele (pangad, kindlustusfirmad). Audiitorid nimetavad omavahel peamisi auditi asjaolusid ka „kammiks“, mis tuleneb väljendi ingliskeelsest lühendist Key Audit Matters (KAM).

Avaliku huvi üksuste audiitori aruanne peab edaspidi andma ülevaate, kuidas audiitor on käsitlenud auditi kõige olulisemaid valdkondi. Olulisuse määrab audiitor oma kutsealase otsustuse tulemusel, sageli on luubi all näiteks juhtkonna subjektiivsed raamatupidamislikud hinnangud. Kui juhatuse kohustus on avalikustada raamatupidamisaruandes piisavalt infot oma hinnangute aluste kohta, siis audiitor „kammib“ need peamiste auditi asjaolude kirjelduses üle, kirjeldades, kuidas ta neid hinnanguid oma auditis on käsitlenud, näiteks tuues välja kogutud tõendusmaterjali ja tehtud protseduurid.

Põhjalikumalt muudadustest audiitorite töös saate lugeda varsti ilmuvas ajakirjas Raamatupidamisuudised nr 2, 2017. Kui te ei ole veel jõudnud tellida ajakirja Raamatupidamisuudised 2017, saate seda teha SIIT.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate küsimustele

Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate maksunduse, raamatupidamise ja auditiga seotud küsimustele

  • Kuidas kajastada ettevõtte bilansis kontsernikontol olevat raha jääki?
    Kuidas kajastada ettevõtte bilansis kontsernikontol olevat raha jääki?

    Kuidas kajastada ettevõtte bilansis kontsernikontol olevat raha jääki? Kui viimase bilansipäeva seisuga on ettevõte paigutanud oma rahalised vahendid kontsernikontole, kas seda tuleks siis kajastada ettevõtte aruandes raha jäägi real või nõudena kontsernikonto liikmete ehk seotud osapoolte vastu? Millistel puhkudel võib olla õigustatud kontsernikontol olevate rahaliste vahendite kajastamine raha jäägina?

  • Kuidas kajastab ostja pöördkäibemaksu raamatupidamises?
    Kuidas kajastab ostja pöördkäibemaksu raamatupidamises?

    Eesti firmalt on saadud arve, kus käibemaksumääraks on märgitud 0%, viidetega: "pöördmaksustatav metalli käibemaks, KMS i § 41 lg 1 alusel arvestab käibemaksu ostja, kauba müügiga seotud teenus KMS-i § 12 lg 1". Kuidas kajastab ostja (käibemaksukohustuslane) pöördkäibemaksu raamatupidamises?

  • Põhivara kasuliku eluea vähendamine
    Põhivara kasuliku eluea vähendamine

    Kas sellisel juhul, kui ettevõtte juht tahab vähendada põhivara (sõiduauto) kasutusiga seitsmelt aastalt viiele aastale, on vaja eelmiste aastate amortisatsioonimäärad uuesti arvutada ja teha bilansis muudatused?

  • Investeeringukulla ostu ja müügi vormistamine
    Investeeringukulla ostu ja müügi vormistamine

    Ettevõtte juhtkond otsustas osta nn investeerimismünte. Kuidas peaks raamatupidaja tehingu vormistama? Kas tekib mingi registreerimis- või maksukohustus? Mis saab, kui otsustame investeerimismündid maha müüa?

  • Millal tekib käibemaksukohustus?
    Millal tekib käibemaksukohustus? Meie ettevõte, kes ei ole käibemaksukohustuslane, kavatseb luua ärisuhted Vene ettevõttega. Lepingu järgi peab nimetatud ettevõte esitama meile iga kuu arved õiguse eest kasutada äritegevuses poolte määratletud, õiguste valdajale kuuluvate ainuõiguste kompleksi (piletisüsteem, veebileht ja IP-aadress).Kas meie ettevõttel tekib (piiratud) käibemaksukohustus?

Rubriigi Maksud ja raamatupidamine viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid maksude ja raamatupidamise teemal

  • Kas ettevõtjana saab tegutseda ka ilma ettevõtet registreerimata?
    Kas ettevõtjana saab tegutseda ka ilma ettevõtet registreerimata? Paljudel inimestel on võimalik palgatöö kõrvalt või kodus lapsepuhkusel olles lisatööd teha. Selle eest tasu saamiseks on mitu varianti, näiteks honorar, projektitasu või tööleping. Sellistel juhtudel maksab riigimaksud see, kellele tööd tehakse. Aga ehk oleks mõttekam hakata oma teenust-kaupa müüma oma ettevõtte alt? Selgitusi jagab Mamareti OÜ raamatupidaja Kairi Kiss.
  • Soodsamast elektrienergia aktsiisist võiks kasu saada rohkem ettevõtjaid
    Soodsamast elektrienergia aktsiisist võiks kasu saada rohkem ettevõtjaid Kaubanduskoda tegi riigikogu rahanduskomisjonile ettepaneku muuta leebemaks soodusaktsiisimääraga elektrienergia tarbimise tingimusi. Kui eelnõu kohaselt peab soodustust taotleva ettevõtja elektronintensiivsuse tase olema vähemalt 20 protsenti, siis koja hinnangul võiks seda nõuet vähendada 10 protsendini.
  • Riigisisese kaubavedaja sõnul ei tasu välismaal tankimine ära
    Autovedaja Stonewolf OÜ juhatuse liikme Andrus Lauli sõnul on tema ettevõte kütusekulude vähendamiseks rakendanud edukalt meetmeid ning riigisisese vedajana välismaal tankimine ära ei tasu.
  • Sester: kütuseaktsiisi soodustust logistikasektorile saaks arutada
    Riigikogu majanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri sõnul saaks sarnaselt elektrointensiivsetele tootmisettevõtetele rakendatud elektriaktsiisi soodustust kaaluda ka madalamat kütuseaktsiisi määra transpordi- ja logistikaettevõtetele.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes