Kolmapäev, 12 Aprill 2017 10:32

Muudatused audiitori töö köögipoolel

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Angelika Ruubel, Audiitorkogu metodoloogia- ja koolitusspetsialist
Angelika Ruubel, Audiitorkogu metodoloogia- ja koolitusspetsialist

Möödunud aasta lõpus Eesti arvestusala õigusesse üle võetud uute auditeerimisstandardite kohaselt on vandeaudiitori aruannetel, mis koostatakse 15. detsembril 2016 või hiljem lõppenud majandusaasta aruannetele, uus, endisest palju põhjalikum sisu ja vorm.

Enamikus jäävad muudatused küll audiitori töö köögipoolele ja pakuvad põnevust peamiselt neile endile, ent päris palju võib muutuda ka auditeeritavate ettevõtete jaoks. Enamiku käimasolevate ja eesseisvate audiitorkontrollide käigus võib raamatupidaja ja ettevõtte juhtkond hoomata, et audiitor esitab rohkem küsimusi, sealhulgas teemadel, mis varasematel aastatel pole ehk eriti jutuks tulnud.

Audiitorit kannustavad rohkem suhtlema juba mõnda aega kestvad arengud rahvusvaheliste auditeerimisstandardite uuenemisel, sh avalikkuse huvi saada parem ülevaade sellest, mida audiitor auditi käigus kontrollib. Alljärgnev on kokkuvõte olulisematest uuendustest auditi töövõttudes (NB! Kirjeldatavad muutused ei puuduta ülevaatuse töövõtte!).

Audiitor hakkab börsiettevõtete aruandeid „kammima“

Seni on audiitori järeldus, st info, mida teadlik aruande lugeja audiitori töö tulemuse kohta näeb, koondunud aruande ühte lõiku või vahel isegi ühte lausesse. Uus standard näeb ette, et n-ö avaliku huvi üksuste puhul peab audiitori aruanne andma lugejale selge ülevaate peamistest auditi asjaoludest. Börsiettevõtete puhul kehtib uus nõue juba lõppenud majandusaasta aruannetele ning alates järgmisest aastast laieneb see ka teistele avaliku huvi üksustele (pangad, kindlustusfirmad). Audiitorid nimetavad omavahel peamisi auditi asjaolusid ka „kammiks“, mis tuleneb väljendi ingliskeelsest lühendist Key Audit Matters (KAM).

Avaliku huvi üksuste audiitori aruanne peab edaspidi andma ülevaate, kuidas audiitor on käsitlenud auditi kõige olulisemaid valdkondi. Olulisuse määrab audiitor oma kutsealase otsustuse tulemusel, sageli on luubi all näiteks juhtkonna subjektiivsed raamatupidamislikud hinnangud. Kui juhatuse kohustus on avalikustada raamatupidamisaruandes piisavalt infot oma hinnangute aluste kohta, siis audiitor „kammib“ need peamiste auditi asjaolude kirjelduses üle, kirjeldades, kuidas ta neid hinnanguid oma auditis on käsitlenud, näiteks tuues välja kogutud tõendusmaterjali ja tehtud protseduurid.

Põhjalikumalt muudadustest audiitorite töös saate lugeda varsti ilmuvas ajakirjas Raamatupidamisuudised nr 2, 2017. Kui te ei ole veel jõudnud tellida ajakirja Raamatupidamisuudised 2017, saate seda teha SIIT.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate küsimustele

Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate maksunduse, raamatupidamise ja auditiga seotud küsimustele

  • Investeeringukulla ostu ja müügi vormistamine
    Investeeringukulla ostu ja müügi vormistamine

    Ettevõtte juhtkond otsustas osta nn investeerimismünte. Kuidas peaks raamatupidaja tehingu vormistama? Kas tekib mingi registreerimis- või maksukohustus? Mis saab, kui otsustame investeerimismündid maha müüa?

  • Millal tekib käibemaksukohustus?
    Millal tekib käibemaksukohustus? Meie ettevõte, kes ei ole käibemaksukohustuslane, kavatseb luua ärisuhted Vene ettevõttega. Lepingu järgi peab nimetatud ettevõte esitama meile iga kuu arved õiguse eest kasutada äritegevuses poolte määratletud, õiguste valdajale kuuluvate ainuõiguste kompleksi (piletisüsteem, veebileht ja IP-aadress).Kas meie ettevõttel tekib (piiratud) käibemaksukohustus?
  • Kuidas põhjendada pangale ettevõtte kahjumiga lõppenud majandusaasta tulemusi arvelduslaenu saamiseks?
    Kuidas põhjendada pangale ettevõtte kahjumiga lõppenud majandusaasta tulemusi arvelduslaenu saamiseks?

    Kuidas põhjendada pangale ettevõtte kahjumiga lõppenud majandusaasta tulemusi arvelduslaenu saamiseks?

  • Kuidas teha aktsiate ümberhindamist?
    Kuidas teha aktsiate ümberhindamist?

    Ettevõttel on soetatud aktsiad, mis on kajastatud bilansis pikaajalise finantsinvesteeringuna. Aktsiate soetusmaksumus bilansis on 2 eurot. Tänaseks on Eesti väärtpaberite keskregistri andmete kohaselt ühe aktsia hind 12 eurot. Need aktsiad ei ole börsil noteeritud ja reaalselt neid sellise raha eest tõenäoliselt müüa ei saa või on see väga keeruline. Kuidas peaksin tegema seisuga 31.12.2016 aktsiate ümberhindamise? Kas see on üldse vajalik?

  • Sõiduauto üürimine ja sisendkäibemaks
    Sõiduauto üürimine ja sisendkäibemaks

    Ettevõte on soetanud sõiduauto liisingufirmalt kasutusrendi alusel. Kas ettevõte saab liisingufirma arvetest 50% sisendkäibemaksu maha arvata, kui nimetatud sõiduauto üüritakse (tasu eest) ettevõtte töötajale, kes on ka juhatuse liige.

Rubriigi Maksud ja raamatupidamine viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid maksude ja raamatupidamise teemal

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes