Esmaspäev, 14 Detsember 2015 15:03

Muudatused TSD täitmises alates 1. jaanuarist 2016

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Uus aasta toob muudatusi TSD täitmise korras
Uus aasta toob muudatusi TSD täitmise korras PM

2016. aasta muutub mõningal määral TSD täitmise kord (rahandusministri määrus avaldati Riigi Teatajas 20.11.2015).  

1. Tööaja määra deklareerimine

Nüüdsest on tulumaksu kinnipidaja kohustatud vorm TSD ja TSD lisa 1 esitama töölepingu alusel töötavate töötajate või teenistussuhtes olevate ametnike kohta, kelle töötamine ei ole töötamise registri andmetel peatatud, sõltumata väljamakse tegemisest. Töötamise peatumiseks (töötamise registri mõistes) loetakse tööd tegeva isiku viibimist lapsehoolduspuhkusel, aja- ja asendusteenistuses või poolte kokkuleppel antaval tasustamata puhkusel (MKS § 251 lg 3 punkt 5).

Seega ka väljamaksete puudumisel näidatakse vorm TSD lisa 1 koodil 1040 töötaja töölepingu või ametniku ametikohale nimetamise dokumendi järgne tööaja määr.

See muudatus andmete deklareerimisel on tingitud tööturuteenuste ja -toetuste seadusega (TTTS) kehtestatud madala sissetulekuga töötava isiku iga-aastasest tagasimaksest. Tagasimakset on õigus taotleda isikul, kes on kalendriaasta jooksul vähemalt 6 kuud:

  •  olnud kogu kalendrikuu vältel resident,
  •  olnud kogu kalendrikuu vältel vähemalt 18-aastane,
  •  töötamise registri andmetel töötanud kogu kalendrikuu vältel töölepingu alusel või olnud teenistussuhtes ja töötamine ei olnud peatatud,
  •  töötanud kokku täistööajaga.

Kuna esimese tagasimakse taotluse saab esitada 2017. aastal koos füüsilise isiku 2016. aasta tuludeklaratsiooniga, on eeltoodud andmeid vajalik koguda alates 2016. aastast.

Tööaja määr märgitakse maksustamisperioodi ehk kalendrikuu kohta, mille kohta vorm TSD esitatakse. See tähendab, et jaanuarikuu TSD-l (esitatakse 10. veebruariks) märgitakse jaanuari tööaja määr, veebruarikuu TSD-l (esitatakse 10. märtsiks) märgitakse veebruari tööaja määr, märtsi TSD-l (esitatakse 10. aprilliks) märgitakse märtsi tööaja määr jne. Selliselt deklareeritud tööaja määr (jaanuari – detsembri TSD-l) võimaldab tagasimakse tarbeks saada andmed, kas isik on kalendriaasta jooksul vähemalt 6 kuu jooksul töötanud täistööajaga (TTTS § 372).

Alates uuest aastast on võimalik väljamakse liikidega 10, 11, 12 ja 13 deklareerida väljamakse 0 eurot, märkides lepingujärgse väljamakseliigi koodi ja tööaja määra. Vajadusel saab märkida tööaja määraks ka 0. Tööaja määraks tuleb märkida 0 olukorras, kus väljamakse tehakse pärast töösuhte lõppemist (töölepingu lõpetamist, teenistusest vabastamist) ning lepingujärgset tööaja määra enam ei eksisteeri.

Näide 1.

Kui töötaja tuleb täiskoormusega töölepinguga tööle 1. jaanuarist ja tööandja maksab palka 5. veebruaril, siis:

  •  jaanuari TSD-l deklareeritakse töötaja, märkides väljamakse liigiks 10, väljamakse summaks 0  ja jaanuari tööaja määra 1,
  •  veebruari TSD-l deklareeritakes töötajale jaanuari eest makstud palk ja veebruari tööaja määr 1.

Näide 2.

Kui täiskoormusega töötaja on kogu veebruari haige, töötaja saab jaanuari eest palga veebruaris ja haigusraha märtsis, siis:

  • veebruari TSD-l deklareeritakse töötajale jaanuari eest makstud palk ja veebruari tööaja määr 1,
  • märtsi TSD-l deklareeritakse veebruari eest makstud haigusraha ja märtsi tööaja määr 1.

Näide 3.

Kui täiskoormusega töötaja tööleping lõppeb märtsis, töötaja saab veebruari eest palga märtsis ja lõpparve aprillis, siis:

  • märtsi TSD-l deklareeritakse tööajale veebruari eest makstud palk ja märtsi tööaja määr 1,
  • aprilli TSD-l deklareeritakse töötajale aprillis makstud lõpparve ja tööaja määr 0, sest tööleping on lõpetatud.

2. Uued väljamakse liigid

TSD lisal 1 on uued väljamakse liigid:

36 – Riigikohtu esimehele makstud esinduskulud, mida ei maksustata tulumaksu ega töötuskindlustusmaksega, kuid maksustatakse sotsiaalmaksu ja kogumispensioni maksega. Muudatus tuleneb kohtute seaduse §-st 761 ja TuMS § 13 lõike 3 punktist 42, mille alusel on Riigikohtu esimehele igakuiselt makstavad esinduskulud 20% ulatuses ametipalgast tulumaksuvabad.
50 – renditulu (välja arvatud põllumajandusmaa renditulu ja eluruumi üüritulu) ning litsentsitasu
56 – põllumajandusmaa renditulu
57 – eluruumi üüritulu

Juba väljamakse tegemisel on vajalik eluruumi üüritulu eristada seetõttu, et TuMS § 391 võimaldab ainult eluruumi üürilepingu alusel saadud üürist (TuMS § 16 lg 1) üürimisega seotud kulude katteks füüsilise isiku tuludeklaratsioonis maha arvata 20%.

TSD lisal 2 on uued väljamakse liigid mitteresidentidele:

185 – eluruumi üüritulu Eestis asuva kinnisasja kasutamisest või piiratud asjaõigusega koormamisest
205 – renditulu Eestis asuva kinnisasja kasutamisest või piiratud asjaõigusega koormamisest

Lepingulisele investeerimisfondile:

199 – renditulu Eestis asutatud hooneühistu liikmelisusest, Eestis asuvast korteriomandist, Eestis asuvast kinnisasjast või sellega seotud piiratud asjaõigusest
201 – eluruumi üüritulu Eestis asutatud hooneühistu liikmelisusest, Eestis asuvast korteriomandist, Eestis asuvast kinnisasjast või sellega seotud piiratud asjaõigusest.

Sarnaselt residendist füüsilisele isikule on vajalik eluruumi üüritulu eristada seetõttu, et üürimisega seotud kulude katteks on ka mitteresidendil ja lepingulisel investeerimisfondil võimalik oma tuludeklaratsioonis maha arvata 20%.

3. Erisoodustuse deklareerimine

Uuest aastast ei käsitleta enam erisoodustusena lähetusega seotud kulude hüvitamist või välislähetuse päevaraha maksmist üle maksuvaba piirmäära (TuMS § 48 lg 4 p 4 on kehtetu). Seetõttu ei ole enam TSD lisal 4 koodi 4020.
Välislähetuse päevaraha maksmisel üle maksuvaba piirmäära on tegemist töötajale töö eest makstava tasuga, mis kuulub maksustamisele kõigi palgamaksudega. Üle piirmäära makstud tasu on netotasu, millelt kuulub tasumisele tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse (kohustatud isiku puhul). Väljamakse deklareeritakse TSD Lisal 1 sama väljamakseliigi koodiga kui töötaja töötasu.

4. Ravikindlustus võlaõiguslike lepingute alusel

Uuest aastast muutuvad ravikindlustuse tekkimise, peatumise ja lõppemise reeglid võlaõiguslike lepingute (VÕS) alusel töötavatele inimestele ning juhtimis- ja kontrollorgani liikmetele – need seotakse lahti töötamise registri kandest ning hakkavad sõltuma sotsiaalmaksu deklareerimisest deklaratsioonil TSD. See tähendab, et uuest aastast ei ole enam VÕS lepingute puhul ravikindlustuse tekkimise aluseks TÖRi kanne, vaid TSD-l deklareeritud andmed.

Ravikindlustuse seaduse muudatustega saab lähemalt tutvuda Haigekassa kodulehel

Seoses sellega muudetakse ka töötamise registris lepingute liike nii, et kaovad sotsiaalmaksu kuumääraga seotud lepinguliigid. Alles jäävad töötamise liikidena võlaõiguslik leping, juhatuse ja kontrollorgani liikme leping ning samad liigid viisa alusel.

Olemasolevate kannetega ei tule maksumaksjatel ise midagi teha, Maksu- ja Tolliamet muudab need automaatselt.

5. TSD failist esitamine

01.01.2016 muudatustega seonduvalt TSD failistruktuurid ei muutu, kasutusel on jätkuvalt 2015. a struktuurid.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate küsimustele

Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate maksunduse, raamatupidamise ja auditiga seotud küsimustele

  • Investeeringukulla ostu ja müügi vormistamine
    Investeeringukulla ostu ja müügi vormistamine

    Ettevõtte juhtkond otsustas osta nn investeerimismünte. Kuidas peaks raamatupidaja tehingu vormistama? Kas tekib mingi registreerimis- või maksukohustus? Mis saab, kui otsustame investeerimismündid maha müüa?

  • Millal tekib käibemaksukohustus?
    Millal tekib käibemaksukohustus? Meie ettevõte, kes ei ole käibemaksukohustuslane, kavatseb luua ärisuhted Vene ettevõttega. Lepingu järgi peab nimetatud ettevõte esitama meile iga kuu arved õiguse eest kasutada äritegevuses poolte määratletud, õiguste valdajale kuuluvate ainuõiguste kompleksi (piletisüsteem, veebileht ja IP-aadress).Kas meie ettevõttel tekib (piiratud) käibemaksukohustus?
  • Kuidas põhjendada pangale ettevõtte kahjumiga lõppenud majandusaasta tulemusi arvelduslaenu saamiseks?
    Kuidas põhjendada pangale ettevõtte kahjumiga lõppenud majandusaasta tulemusi arvelduslaenu saamiseks?

    Kuidas põhjendada pangale ettevõtte kahjumiga lõppenud majandusaasta tulemusi arvelduslaenu saamiseks?

  • Kuidas teha aktsiate ümberhindamist?
    Kuidas teha aktsiate ümberhindamist?

    Ettevõttel on soetatud aktsiad, mis on kajastatud bilansis pikaajalise finantsinvesteeringuna. Aktsiate soetusmaksumus bilansis on 2 eurot. Tänaseks on Eesti väärtpaberite keskregistri andmete kohaselt ühe aktsia hind 12 eurot. Need aktsiad ei ole börsil noteeritud ja reaalselt neid sellise raha eest tõenäoliselt müüa ei saa või on see väga keeruline. Kuidas peaksin tegema seisuga 31.12.2016 aktsiate ümberhindamise? Kas see on üldse vajalik?

  • Sõiduauto üürimine ja sisendkäibemaks
    Sõiduauto üürimine ja sisendkäibemaks

    Ettevõte on soetanud sõiduauto liisingufirmalt kasutusrendi alusel. Kas ettevõte saab liisingufirma arvetest 50% sisendkäibemaksu maha arvata, kui nimetatud sõiduauto üüritakse (tasu eest) ettevõtte töötajale, kes on ka juhatuse liige.

Rubriigi Maksud ja raamatupidamine viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid maksude ja raamatupidamise teemal

  • Maksuhalduri tasuta koolitused märtsis 2018
    Maksuhalduri tasuta koolitused märtsis 2018 Maksu- ja tolliamet ootab märtsis 2018 huvilisi tasuta koolitusele:
  • Kõrged tööjõumaksud piiravad Eesti ettevõtete kasumlikkust
    Kõrged tööjõumaksud piiravad Eesti ettevõtete kasumlikkust Maksupoliitika peaks motiveerima ettevõtlust ja aitama kaasa majanduskasvule
  • Alkoholiaktsiisi laekumisest kainelt ja analüütiliselt
    Alkoholiaktsiisi laekumisest kainelt ja analüütiliselt
    • Alkoholiaktsiisi 55 miljoni euro suurusest alalaekumisest võrreldes 2017. aasta riigieelarve ootusega ligikaudu pool ehk 28 miljonit eurot laekus tegelikult 2016. aastal ja 2018. aastal aktsiisitõusu eel madalama aktsiisimääraga soetatud varude tõttu. See raha ei jäänud eelarvesse laekumata, lihtsalt laekumine jäi erinevasse aastasse.
    • Suvise aktsiisitõusu eel soetatud lahja alkoholi varud olid ootustest suuremad ja vana aktsiisimääraga alkoholi pikemaajalisem tarbimine vähendas 2017. aasta laekumisi ligikaudu 4 miljoni euro võrra.
    • Piirikaubandusest või tarbimise oodatust suuremast vähenemisest tulenev alalaekumine oli möödunud aastal ligikaudu 23 miljonit eurot.
    • Alalaekumine ootustega võrreldes ei tähenda automaatselt seda, et meetme mõju kokku on eelarvele olnud negatiivne.
    • Lisaks eelarve laekumise andmetele on oluline ära oodata andmed alkoholi tarbimise ning tervisekäitumise dünaamika kohta.

    Alkoholiaktsiisi laekumine on olnud viimasel ajal teravdatud meedia tähelepanu all. Teema on leidnud laia kõlapinda – paljud inimesed tunnevad selle teemaga seotust, kas siis otseselt alkoholi tarbijatena või kaudsemalt, puutudes kokku alkoholismi varjukülgedega, nagu haigused, vägivald ja õnnetused. Enamiku inimeste isiklik kokkupuude alkoholiga on põhjustanud teema emotsionaalset käsitlust ja emotsioonid on kandunud ka eelarve laekumiste konteksti.

    Seetõttu leiame, et alkoholiaktsiisi laekumine eelmisel aastal ja võrdlus ootustega vajab järelduste tegemiseks veidi analüütilisemat vaadet ja selgitusi.

    Kui suur on alkoholiaktsiisi osa eelarves?

    Keskvalitsuse maksud moodustasid 2017. aastal kokku 6,7 miljardit eurot, millest alkoholiaktsiis oli 3,3 protsenti ehk 221,7 miljonit eurot. Aktsiisid kokku moodustasid maksude laekumisest 14,7 protsenti ning mahult teise aktsiisi, alkoholiaktsiisi laekumise osakaal aktsiisides oli omakorda 22,4 protsenti. Alkoholiaktsiisi on suuruselt kuues maksuliik ja selle laekumine oli mullu veidi suurem tubakaaktsiisi laekumisest.

    Vaatamata võrdlemisi suurele alkoholiaktsiisi alalaekumisele olid eelarvet koostades riskid siiski tasakaalus ning riigieelarve täitmine kokku ulatus 100,2 protsendini. Kui alkoholiaktsiisist jäi eelarveaastas laekumata 55 miljonit eurot, siis näiteks sotsiaalmaksu ülelaekumine ulatus 62 miljoni euroni ja riigieelarve laekumine tervikuna jäi 12 miljoni euroga plusspoolele.

    Kas riik kaotas 55 miljonit eurot?

    Alkoholiaktsiisi laekumine 2017. aastal moodustas 80,2 protsenti eelarves oodatust, mis tähendab, et möödunud aasta eelarvesse laekus kokku 55 miljonit eurot alkoholiaktsiisi vähem, kui riigikogus 2016. aasta lõpul vastu võetud riigieelarve ootas. Alalaekumises on oluline roll sellel, et tootjad ja müüjad varuvad enne aktsiisimäärade tõusu madalama aktsiisimääraga alkoholi, tasudes varutud kogustelt tõusu eel aktsiisi soodsama määraga.

    Varumise tõttu deklareeriti suur osa alkohoolsete jookide koguseid teisel perioodil, kui neid tegelikult tarbiti – toimus deklareeritud ja tegelikult tarbitud koguste nihkumine erinevatesse perioodidesse. Varumise peamine põhjus on aktsiisitõusudest tulenev hinnakasv ning alkoholi tootmise ning müügiga tegelevate ettevõtete soov säilitada paindlik hinnakujundus ning maksimeerida kasumeid.

    Ettevõtete varumise tulemusel tarbimine oluliselt ei muutu ning järgib ikka tavapärast dünaamikat ning sesoonsust. Varude arvel võivad müüjad siiski hoida pikemalt madalamaid hindu või teha sooduskampaaniaid, mille tulemusel aktsiisitõusude mõju hinnale ning tarbimiskäitumisele võib toimida viiteajaga.

    Eelarve laekumist 2017. aastal mõjutasid prognoositust erineval ajal toimunud varumine nii eelmise aasta alguses kui ka lõpus. Kuna 2016. aasta novembris ametisse astunud valitsus nihutas 2017. aasta jaanuaris toimuma pidanud aktsiisitõusu edasi veebruari, siis oleks pidanud ka varud selle võrra eelduslikult nihkuma. Samas jäi muudatusest etteteatamise aeg suhteliselt lühikeseks ning seetõttu alustasid ettevõtted varude soetamist juba varem – võrreldes ootustega varuti alkoholi ligi 22 miljoni euro aktsiisitulu väärtuses 2016. aasta novembris ja detsembris, mistõttu selle summa võrra jäi 2017. aasta laekumine väiksemamaks.

    2018. aastaks planeeritud aktsiisitõusu otsustas valitsus möödunud aasta lõpus poole võrra leevendada ning see vähendas hinnatõusu väljavaateid ning sellega seonduvalt ka motivatsiooni varusid soetada võrreldes aasta varem riigikogus menetletud riigieelarve eeldustega. Riigieelarve prognoosis eeldati vähesel määral varude soetamise algust juba 2017. aasta detsembris ning kõrgpunkti 2018. aasta jaanuariks, kuid tegelikkuses nihkus kogu varumine jaanuari, mis vähendas 2017. aasta laekumisi ja suurendas samavõrra 2018. aasta laekumisi.

    Eelnevast tulenevalt ei ole varumise tõttu teistesse aastatesse nihkunud 28 miljonit eurot riigi jaoks kaotatud tulu, vaid lihtsalt ajaliselt teises perioodis laekuv tulu.

    Lisaks mõjutasid möödunud aasta laekumisi suvise lahja alkoholi tõusu eel soetatud märkimisväärsed varud. Need olid pretsedenditult suured – varusid nii tootjad kui ka müüjad ning sellises mahus varumisi ei osatud eelarveprognoosis ette näha. See tähendab, et vana aktsiisimääraga alkoholi tarbiti pikema aja jooksul ning eelarvesse laekus ligikaudu 4 miljoni euro ulatuses vähem aktsiisitulu. Sellest täpsemalt järgmise punkti juures, kuid kokkuvõttes ja varude mõju elimineerides jäi eelarve alalaekumiseks oodatust suurema piirikaubanduse või väiksema tarbimise tõttu ligikaudu 23 miljonit eurot.

    Kuidas aktsiisitõusud on mõjutanud varumist?

    Alkoholi aktsiisitõusude eel varuvad ettevõtjad peamiselt kanget alkoholi, kuna kange alkoholi varumise sääst on kõige kõrgem, varud võtavad vähem ruumi ning säilivad pikka aega. Viimastel aastatel on lisandunud ka teiste alkoholitoodete varumine, eriti õlle varumine, kuid nende mahud on oluliselt väiksemad ning absoluutalkoholilt arvestatav aktsiisilaekumine suhteliselt väike.

    Kange alkoholi varude maht on ajas oluliselt kasvanud ning ulatus enne 2017. aasta 1. veebruari aktsiistõusu juba peaaegu nelja keskmise tarbimise kuu mahuni. Varude soetamise maht on selgelt korrelatsioonis aktsiisimäärade tõstmise dünaamikaga (Joonis 2), kuid mida kõrgem on kehtiv aktsiisimäär, seda suurem mõju hinnale on ka aktsiisimäära tõusul ning suureneb ka motivatsioonile varuda. Suurenenud varumise mahud on mõjutavad ka järjest enam alkoholiaktsiisi laekumise kogupilti ja moonutanud aastate vahelisi laekumisi.

    Õlle puhul on aktsiisitõusueelne varumine olnud kuni 2017. aastani suhteliselt marginaalne. Varusid on küll soetatud, kuid nende kogused on ulatunud kuni poole keskmise kuise tarbimise mahuni, mis ei ole avaldanud olulist mõju eelarve laekumisele. 2017. aasta juulis tõusis õlle aktsiisimäär 70 protsenti ning muul lahjal alkoholil 45 protsenti. Tegu oli suure aktsiisimäärade tõusuga, millist Eestis ei ole varem rakendatud. Sellest tulenevalt soetasid müüjad ka erakordselt suured varud. Varumise mahtu suurendas ka sesoonsus, sest suvel on õlle tarbimine kõige suurem. Erinevate asjaolude kokkulangemise tulemusel osutusid tegelikult soetatud varud prognoositust suuremaks ning suuremate varude tõttu vähenes alkoholiaktsiisi laekumine ligikaudu 4 miljoni euro võrra.

    Kas prognoosides on piirikaubandusega arvestatud?

    Euroopa Liidu üks ühiseid põhivabadusi on kaupade vaba liikumine, mille tulemusena mõjutab Eesti tarbimistrende ka naaberriikides toimuv ning vastupidi. Seega piiriülene kaubandus ehk piirikaubandus on toiminud suurenenud mahtudes Eesti ja teiste Euroopa Liidu riikide vahel alates Euroopa Liiduga liitumisest, kuid seni peamiselt Eesti põhjapiiril ning varjatumalt e-kaubanduse kasvu kaudu. Järjest populaarsem on erinevate toodete tellimine interneti teel ka kaugematest välisriikidest, mida kajastab muu hulgas Eesti Panga piiriüleste maksete statistika. Piiriülesed maksed moodustasid 2017. aasta viimase kvartali maksete arvust 9 protsenti ja käibest 28 protsenti. Kõikide välisriigi müügikohtades tehtud kaardimaksete arv kasvas 22 protsenti nii 2016. aastal kui ka 2017. aastal ning vastavad kaardimaksete käibed kasvasid 2016. aastal 16 protsenti ning 2017. aastal 19 protsenti.

    Lätis tehtud piiriüleste kaardimaksete arv on samas viimastel aastatel kasvanud üldisest trendist kiiremini, 2016. aastal 40 protsenti ning 2017. aastal 47 protsenti. Samas Läti kaardimaksete käibed on kasvanud veelgi kiiremas tempos, 2016. aastal 57 protsenti ning 2017. aastal 74 protsenti.

    Täiendavalt tuleb silmas pidada, et lisaks kasvavale piirikaubanduse mahule mõjutab Läti piiriüleste kaardimaksete kasvu ka turismi hoogustumine. Statistikaameti andmete järgi kasvas ööbimistega välisreiside arv Lätti 2016. aastal kokku 13 protsenti võrreldes aasta varasemaga ning kasv on jätkunud ka 2017. aastal. Kolmandas kvartalis toimus ööbimisega välisreise Lätti 17 protsenti rohkem kui 2016. aastal.

    Erinevused hindades ning hea ligipääsetavus on kiirendanud paaril viimasel aastal Eesti lõunapiiril toimivat piirikaubandust. Kõige enam kõneainet on tekitanud alkoholi hinnavahe, mis on praeguse Läti-suunalise piirikaubanduse kasvu üheks peamiseks teguriks. Kaasneva nähtusena on kasvanud ka tubaka, kütuse ja muude kaupade piirikaubandus, mis on omakorda põhjustanud tubaka- ja kütuseaktsiisi alalaekumist võrreldes eelarves prognoosituga.

    Eestis ja Lätis on alkoholi hinnad erinevad olnud juba pikka aega, kuid Lätist alkoholi ostmise kasv algas müüjate hinnangul juba 2015. aastal. Esimene alkoholipood piiril avati 2016. aasta kevadel ning tekkis märgatav piirikaubandus. 2016. aastal oli piirikaubanduse objektiks peamiselt kange alkohol ning lahja alkohol oli pigem sellega kaasnev nähtus. Piirikaubandusest saamata jäänud aktsiisi mahuks 2016. aastal oleme hinnanud ligikaudu 11 miljonit eurot (koos käibemaksuga 18 miljonit eurot). See moodustas ligikaudu 4 protsenti alkoholi legaalsest kogumüügist Eestis (näitaja hõlmab ka soomlaste oste Eestis).

    2017. aastal kasvas oluliselt lahja alkoholi ja õlle osakaal piiriäärses müügis ning piirikaubandusest saamata jääva aktsiisi mahuks hindasime 2017. aasta suvises majandusprognoosis 34 miljonit eurot (koos käibemaksuga 54 miljonit eurot). Samas laekub eelarvesse aktsiisitõusust tulenevalt rohkem tulu Eestis ostetavalt alkoholilt, mis ületab perspektiivis piirikaubanduse mõju.

    Eestis alkoholi müügiga tegelevate jaekettide hinnangul on möödunud aasta alkoholi müükide mahud kahanenud ning suurem müügimahtude langus toimus teisel poolaastal, kui müügid vähenesid keskmiselt ligikaudu 20 protsenti ning suurem vähenemine on toimunud Lõuna-Eesti kauplustes, kuni 30 protsenti.

    Selgelt mõjutab Läti piirikaubandus enam Lõuna-Eestit ning väikeste maakohtade väikepoodide sulgemine on regionaalne probleem. Samas on riikliku majandustegevuse registri andmetel aastatel 2016–2018* alkoholi müügikohtade arv mitmetes Lõuna-Eesti maakondades pigem kasvanud või jäänud muutumatuks. Seda võib selgitada üldine inimeste liikumise trend maakonnakeskustesse, mille tulemusel on neis ka uusi poode avatud. Võimalik on ka, et kuna muutused on alles käimas, ei kajasta register veel kõiki andmeid.

    Müüdud alkoholi liitrite arv on langustrendis ka põhjapiiril ning langus on kiirenes eelmise aasta teises pooles. Langus kajastub nii sadamapoodide käivetes kui ka laevadel müüdud alkoholi kogustes. Statistikaameti andmete järgi vähenes ka Eestis majutatud soomlaste arv 2017. aastal 3,6 protsenti, kuid see oli siiski kõrgemal tasemel kui aastal 2015. Samas turistide kadumisest rääkimine on liialdus, sest Tallinna Sadama andmetel saavutati 2017. aastal järjekordselt reisijate arvu rekord, sealjuures kasvas reisijate arv Tallinna–Helsingi liinil 8,5 miljonilt 2016. aastal ja 8,8 miljonile 2017. aastal. (Vaata lähemalt Tallinna Sadama andmeid 2017. aasta kohta.) Pigem on muutumas Tallinna külastavate turistide profiil, kelle hulgas niinimetatud alkoturistide arv on kahanemas.

    Kuidas hinnata alkoholiaktsiisi rakendamise tõhusust?

    Alkoholiaktsiisi määrade tõstmise eesmärk ei ole ainult fiskaalne. Selleks, et hinnata aktsiisi rakendamise tõhusust, tuleb vaadelda Eesti alkoholipoliitika eesmärke ja tulemusi laiemalt. Eestis on koostatud alkoholipoliitika eesmärkide kirjeldamiseks alkoholipoliitika roheline raamat. Täpsemalt saab sellega ning muude Eesti alkoholipoliitika strateegiliste dokumentide ning uuringutega tutvuda sotsiaalministeeriumi kodulehel.

    Eesti alkoholipoliitika ja sealhulgas aktsiisimäärade tõhususe õiglaseks hindamiseks tuleb lisaks maksutulu andmetele ära oodata ka alkoholi tarbimise ja tervisekäitumise statistika, mis peaks avaldatama tänavu kevadsuvel.

    Kadri Klaos, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik
    Sven Kirsipuu, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja

  • MTA avastas tollikontrolli käigus ligi 4,5 miljonit salasigaretti
    Maksu- ja tolliameti (MTA) ametnikud avastasid 10. veebruaril Paldiski sadamas tollikontrolli käigus Leedu registreerimismärgiga veoauto koormast ligi 4,5 miljonit salasigaretti.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes