Esmaspäev, 14 Detsember 2015 15:03

Muudatused TSD täitmises alates 1. jaanuarist 2016

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Uus aasta toob muudatusi TSD täitmise korras
Uus aasta toob muudatusi TSD täitmise korras PM

2016. aasta muutub mõningal määral TSD täitmise kord (rahandusministri määrus avaldati Riigi Teatajas 20.11.2015).  

1. Tööaja määra deklareerimine

Nüüdsest on tulumaksu kinnipidaja kohustatud vorm TSD ja TSD lisa 1 esitama töölepingu alusel töötavate töötajate või teenistussuhtes olevate ametnike kohta, kelle töötamine ei ole töötamise registri andmetel peatatud, sõltumata väljamakse tegemisest. Töötamise peatumiseks (töötamise registri mõistes) loetakse tööd tegeva isiku viibimist lapsehoolduspuhkusel, aja- ja asendusteenistuses või poolte kokkuleppel antaval tasustamata puhkusel (MKS § 251 lg 3 punkt 5).

Seega ka väljamaksete puudumisel näidatakse vorm TSD lisa 1 koodil 1040 töötaja töölepingu või ametniku ametikohale nimetamise dokumendi järgne tööaja määr.

See muudatus andmete deklareerimisel on tingitud tööturuteenuste ja -toetuste seadusega (TTTS) kehtestatud madala sissetulekuga töötava isiku iga-aastasest tagasimaksest. Tagasimakset on õigus taotleda isikul, kes on kalendriaasta jooksul vähemalt 6 kuud:

  •  olnud kogu kalendrikuu vältel resident,
  •  olnud kogu kalendrikuu vältel vähemalt 18-aastane,
  •  töötamise registri andmetel töötanud kogu kalendrikuu vältel töölepingu alusel või olnud teenistussuhtes ja töötamine ei olnud peatatud,
  •  töötanud kokku täistööajaga.

Kuna esimese tagasimakse taotluse saab esitada 2017. aastal koos füüsilise isiku 2016. aasta tuludeklaratsiooniga, on eeltoodud andmeid vajalik koguda alates 2016. aastast.

Tööaja määr märgitakse maksustamisperioodi ehk kalendrikuu kohta, mille kohta vorm TSD esitatakse. See tähendab, et jaanuarikuu TSD-l (esitatakse 10. veebruariks) märgitakse jaanuari tööaja määr, veebruarikuu TSD-l (esitatakse 10. märtsiks) märgitakse veebruari tööaja määr, märtsi TSD-l (esitatakse 10. aprilliks) märgitakse märtsi tööaja määr jne. Selliselt deklareeritud tööaja määr (jaanuari – detsembri TSD-l) võimaldab tagasimakse tarbeks saada andmed, kas isik on kalendriaasta jooksul vähemalt 6 kuu jooksul töötanud täistööajaga (TTTS § 372).

Alates uuest aastast on võimalik väljamakse liikidega 10, 11, 12 ja 13 deklareerida väljamakse 0 eurot, märkides lepingujärgse väljamakseliigi koodi ja tööaja määra. Vajadusel saab märkida tööaja määraks ka 0. Tööaja määraks tuleb märkida 0 olukorras, kus väljamakse tehakse pärast töösuhte lõppemist (töölepingu lõpetamist, teenistusest vabastamist) ning lepingujärgset tööaja määra enam ei eksisteeri.

Näide 1.

Kui töötaja tuleb täiskoormusega töölepinguga tööle 1. jaanuarist ja tööandja maksab palka 5. veebruaril, siis:

  •  jaanuari TSD-l deklareeritakse töötaja, märkides väljamakse liigiks 10, väljamakse summaks 0  ja jaanuari tööaja määra 1,
  •  veebruari TSD-l deklareeritakes töötajale jaanuari eest makstud palk ja veebruari tööaja määr 1.

Näide 2.

Kui täiskoormusega töötaja on kogu veebruari haige, töötaja saab jaanuari eest palga veebruaris ja haigusraha märtsis, siis:

  • veebruari TSD-l deklareeritakse töötajale jaanuari eest makstud palk ja veebruari tööaja määr 1,
  • märtsi TSD-l deklareeritakse veebruari eest makstud haigusraha ja märtsi tööaja määr 1.

Näide 3.

Kui täiskoormusega töötaja tööleping lõppeb märtsis, töötaja saab veebruari eest palga märtsis ja lõpparve aprillis, siis:

  • märtsi TSD-l deklareeritakse tööajale veebruari eest makstud palk ja märtsi tööaja määr 1,
  • aprilli TSD-l deklareeritakse töötajale aprillis makstud lõpparve ja tööaja määr 0, sest tööleping on lõpetatud.

2. Uued väljamakse liigid

TSD lisal 1 on uued väljamakse liigid:

36 – Riigikohtu esimehele makstud esinduskulud, mida ei maksustata tulumaksu ega töötuskindlustusmaksega, kuid maksustatakse sotsiaalmaksu ja kogumispensioni maksega. Muudatus tuleneb kohtute seaduse §-st 761 ja TuMS § 13 lõike 3 punktist 42, mille alusel on Riigikohtu esimehele igakuiselt makstavad esinduskulud 20% ulatuses ametipalgast tulumaksuvabad.
50 – renditulu (välja arvatud põllumajandusmaa renditulu ja eluruumi üüritulu) ning litsentsitasu
56 – põllumajandusmaa renditulu
57 – eluruumi üüritulu

Juba väljamakse tegemisel on vajalik eluruumi üüritulu eristada seetõttu, et TuMS § 391 võimaldab ainult eluruumi üürilepingu alusel saadud üürist (TuMS § 16 lg 1) üürimisega seotud kulude katteks füüsilise isiku tuludeklaratsioonis maha arvata 20%.

TSD lisal 2 on uued väljamakse liigid mitteresidentidele:

185 – eluruumi üüritulu Eestis asuva kinnisasja kasutamisest või piiratud asjaõigusega koormamisest
205 – renditulu Eestis asuva kinnisasja kasutamisest või piiratud asjaõigusega koormamisest

Lepingulisele investeerimisfondile:

199 – renditulu Eestis asutatud hooneühistu liikmelisusest, Eestis asuvast korteriomandist, Eestis asuvast kinnisasjast või sellega seotud piiratud asjaõigusest
201 – eluruumi üüritulu Eestis asutatud hooneühistu liikmelisusest, Eestis asuvast korteriomandist, Eestis asuvast kinnisasjast või sellega seotud piiratud asjaõigusest.

Sarnaselt residendist füüsilisele isikule on vajalik eluruumi üüritulu eristada seetõttu, et üürimisega seotud kulude katteks on ka mitteresidendil ja lepingulisel investeerimisfondil võimalik oma tuludeklaratsioonis maha arvata 20%.

3. Erisoodustuse deklareerimine

Uuest aastast ei käsitleta enam erisoodustusena lähetusega seotud kulude hüvitamist või välislähetuse päevaraha maksmist üle maksuvaba piirmäära (TuMS § 48 lg 4 p 4 on kehtetu). Seetõttu ei ole enam TSD lisal 4 koodi 4020.
Välislähetuse päevaraha maksmisel üle maksuvaba piirmäära on tegemist töötajale töö eest makstava tasuga, mis kuulub maksustamisele kõigi palgamaksudega. Üle piirmäära makstud tasu on netotasu, millelt kuulub tasumisele tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse (kohustatud isiku puhul). Väljamakse deklareeritakse TSD Lisal 1 sama väljamakseliigi koodiga kui töötaja töötasu.

4. Ravikindlustus võlaõiguslike lepingute alusel

Uuest aastast muutuvad ravikindlustuse tekkimise, peatumise ja lõppemise reeglid võlaõiguslike lepingute (VÕS) alusel töötavatele inimestele ning juhtimis- ja kontrollorgani liikmetele – need seotakse lahti töötamise registri kandest ning hakkavad sõltuma sotsiaalmaksu deklareerimisest deklaratsioonil TSD. See tähendab, et uuest aastast ei ole enam VÕS lepingute puhul ravikindlustuse tekkimise aluseks TÖRi kanne, vaid TSD-l deklareeritud andmed.

Ravikindlustuse seaduse muudatustega saab lähemalt tutvuda Haigekassa kodulehel

Seoses sellega muudetakse ka töötamise registris lepingute liike nii, et kaovad sotsiaalmaksu kuumääraga seotud lepinguliigid. Alles jäävad töötamise liikidena võlaõiguslik leping, juhatuse ja kontrollorgani liikme leping ning samad liigid viisa alusel.

Olemasolevate kannetega ei tule maksumaksjatel ise midagi teha, Maksu- ja Tolliamet muudab need automaatselt.

5. TSD failist esitamine

01.01.2016 muudatustega seonduvalt TSD failistruktuurid ei muutu, kasutusel on jätkuvalt 2015. a struktuurid.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate küsimustele

Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate maksunduse, raamatupidamise ja auditiga seotud küsimustele

  • Koolituskulud ja maksuarvestus
    Koolituskulud ja maksuarvestus

    Ettevõte sai arve raamatupidaja koolitusseminari eest, arve sisaldab käibemaksu. Kas võib arvestada arvel näidatud käibemaksusummat ning kas koolituskulusid maksustatakse tulumaksuga?

  • Kas igasuguse laenu andva ettevõtte peab registreerima krediidiasutuseks?
    Kas igasuguse laenu andva ettevõtte peab registreerima krediidiasutuseks?

    2015. aastal olid ettevõtte põhitegevusteks ehitustööd. 2016. aastal ehitustöödega enam ei tegelda, vaid antakse laenu eraisikutele. Kas sellisel juhul on ettevõtte põhitegevuseks automaatselt laenude andmine ning ettevõte tuleb registreerida krediidiasutuseks? Muidugi ei soovi ettevõte ennast registreerida, sest seda tegevust pole kaugemas perspektiivis kavas jätkata. Pealegi, kas niisuguses olukorras tuleb laenuintressid kajastada müügituluna, mitte finantstuluna?

  • Spordiklubi reklaamteenus pole annetus
    Spordiklubi reklaamteenus pole annetus

    Kui spordiklubi (ei kuulu tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute alla) esitab reklaamiarve ärifirmale, käibemaksuga 2400 eurot (arvel on märgitud toimuva võistluse nimi), kas siis käibemaksuta arve summa on käsitletav annetusena ja kuulub maksustamisele?

  • Kas ostja võib ostuboonuse arvele lisada käibemaksu?
    Kas ostja võib ostuboonuse arvele lisada käibemaksu?

    Kas ostja võib müüjale hinnaalanduse rakendamiseks esitada ostuboonuse ettemaksu arve? Kas ostjal on õigus ostuboonuse ettemaksu arvele lisada käibemaksu? Kas ostjal tekib käibemaksu tasumise kohustus ja müüjal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus esitatud arvelt? Lisaks sõlmitakse ostuboonuse leping, kus tuuakse välja periood ja mil viisil ettemakstud ostuboonuse arvet tasaarveldatakse.

  • Negatiivne omakapital võib kaasa tuua vangistuse
    Negatiivne omakapital võib kaasa tuua vangistuse

    Mida toob kaasa negatiivne omakapital?

Rubriigi Maksud ja raamatupidamine viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid maksude ja raamatupidamise teemal

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes