Rõivase sõnul on positiivne, et ettevõtjad tunnustavad valitsuse otsust langetada tööjõumakse ning mõistavad, et selleks, nagu näiteks ka lastetoetuste tõusuks, on vaja leida eelarves katteallikaid.
„Mul on hea meel, et ettevõtjad suhtuvad valitsuse plaanidesse konstruktiivselt ning on teinud terve rea sisulisi ettepanekuid,“ ütles Rõivas. „Majanduse hea käekäik on Eesti jätkusuutlikkuse seisukohalt väga oluline, mistõttu on koostöö erasektoriga väga oluline,“ lisas ta.
Peaminister nõustus, et maksumuudatusi puudutavate otsuste tegemiseks on vaja põhjalikku mõjuanalüüsi. „Töötame selle nimel, et valitsuse otsused võetaks vastu põhjalikult kaaludes, samuti kavatseme jälgida otsuse mõjusid erinevatele sektoritele,“ ütles Rõivas ning lisas, et oluline on ka see, millise suuna valivad oma aktsiisipoliitikas naaberriigid.
Rõivas pidas võimalikuks, et paari aasta pärast saab tänased otsused üle vaadata ning uuendatud mõjuanalüüside alusel kaaluda, kas kütuseaktsiisitõusuga jätkata või järgnevate aastate plaanitavat aktsiisitõusu korrigeerida.
Kaubandus-tööstuskoja ettepanekut tõsta majutusettevõtete käibemaksumäära väiksemate sammudega etapiviisiliselt viie kuni kuue aasta vältel pidas peaminister arutelu väärivaks. „Lõpliku hinnangu etapiviisilisele lähenemisele saame anda pärast seda, kui rahandusministeerium on seda analüüsinud,“ ütles Rõivas.
Ettevõtjate ettepanekule kaaluda ühe katteallika alternatiivina üldise käibemaksumäära tõstmist ühe protsendipunkti võrra, vastas Rõivas, et see oli ühe variandina ka koalitsiooniläbirääkimiste laual, kuid ei leidnud poliitilist toetust.
