Eile arutas riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni istung pankade poolt möödunud aastal teenitud erakorraliselt suuri kasumeid. 2022. aastal teenisid Eestis tegutsevad pangad keskpanga andmetel 566 miljonit eurot kasumit, mida on ligi 20 protsenti rohkem kui aasta varem. Eelduste kohaselt peaksid kasumid 2023. aastal ületama miljardi euro piiri.
Eestis maksavad pangad praegu ainsa sektorina 14-protsendilist tulumaksu. Euribori kasv on üle Euroopa pankade kasumid viinud rekordtasemetele, millele mitmed Euroopa riigid on reageerinud liigkasumi maksustamisega. Viimati tuli ettepanekuga välja Leedu.
Ka Eesti poliitikud on algatanud pankade kasumite maksustamise teemalise debati. Suurema maksustamise pooldajate peamine argument on asjaolu, et kommertspangad pole tõstnud hoiuseintresse proportsionaalselt pankade endi intressituludega ja peaks seetõttu justkui ebaõiglaselt saadud kasumit hoiustajatega jagama läbi maksustamise.
Liivamägi rõhutas istungil, et toimiva maksusüsteemi muutmine võib olla ohtlik ja pole antud juhul põhjendatud. "Majandus ongi tsükliline ja ettevõtjad, kes valivad, kus riigis oma ettevõte asutada, võtavad investeerimisotsuste langetamisel arvesse ka kohalikku maksusüsteemi ja soovivad ettevaates teada, missugused kohustused neile rakenduvad, maksusüsteemi ettearvatavus on investeerimisotsuste langetamisel väga oluline kriteerium. Kui mingis sektoris hakkab hästi minema ja me tahame kohe selles sektoris hakata rohkem maksustama, siis teeb see ettevõtjad ärevaks. Euroopas on väga lihtne oma äri ühest riigist teise viia," märkis Liivamägi.
Ka praegu on pangandussektorile kehtiv madalam tulumaksumäär tema sõnul kehtestatud põhimõttel, et me oleks lähiriikidega maksureeglite kontekstis konkurentsivõimelised. "Oli juba näha, et pangad hakkavad oma tegevust ümber kujundama selliselt, et kasum teenitakse Lätis või Leedus, kus tol hetkel kehtis pankadele 15-protsendine maksumäär. Seepärast kehtestaski ka Eesti madalama maksumäära," selgitas Liivamägi.
Asekantsleri sõnul nätab pankade poolt makstava tulumaksu laekumine riigieelarvesse, et 2018. aastast kehtiv maksusüsteem on end õigustanud.
Kui 2020., koroona-aasta kõrvale jätta, siis on laekumistes olnud pidev tõus ja meil ei ole olnud praegu arutelusid, et seda maksureeglit tuleks kuidagi muuta,
kinnitas Liivamägi.
