Dokumendi kohaselt on kehtivas regulatsioonis probleemiks dokumendikäibe kitsaskohad Eesti raamatupidamises ja elektroonsete dokumentide, näiteks e-arved, vähene kasutus. Kuigi avalikule sektorile e-arvete esitamine on Eestis kohustuslik, on e-arvete laiem levik praktikas aeglustunud. Seaduseelnõu väljatöötamisega soovitakse leida lahendused pidurdumise põhjuste kõrvaldamiseks ja minna üle ühtsele e-arvete Euroopa standardi kasutamisele, seisab väljatöötamise kavatsuses.
Alates 2017. aasta 1. juulist jõustunud raamatupidamise seaduse muudatustega sätestati avaliku sektori asutustele kohustus vastu võtta e-arveid, kui erasektori ettevõtjad soovivad neid esitada. Sealt alates on avalikul sektoril olemas võimekus e-arveid vastu võtta.
2019. aastal tehtud järgmise raamatupidamise seaduse muutmise eesmärk oli toetada ja hoogustada e-arvete kasutamist ning alates 2019. aastast peavad kõik Eesti ettevõtjad kauba võõrandamisel või teenuse osutamisel avaliku sektori raamatupidamiskohustuslasele esitama e-arve. Sellest ajast alates on ka erasektori ettevõtetel, kes esitavad arveid riigi või kohaliku omavalitsuse asutustele, see võimekus olemas ja laialdaselt kasutusel.
Rahandusministeerium ning MKM tellisid 2021. aastal Ernst & Young Balticult uuringu e-arvete kasutamise kohta avalikus sektoris ja ettevõtluses. Uuringust selgus, et peamine takistus e-arvete levikule on kasvav topeltstandard – Eestis esialgu kasutusele võetud e-arvete standard ei ühti hiljem välja arendatud Euroopa standardiga.
Tänane seadus võimaldab Eestis kasutada küll mõlemat, kuid enamasti on kasutusel kohalik. Seetõttu on Eesti ettevõtetel juba tekkinud või tekkimas takistusi e-arvete saatmisel oma klientidele Euroopa Liidus. Samuti esinevad ettevõtjatel uuringu kohaselt ka teatud rahalised ja tunnetuslikud takistused e-arvetele üleminekul – senine sunniviisiline üleminek on tekitanud psühholoogilist vastumeelsust nende kasutamisele.
Kokkuvõttes on üleminek e-arvete kasutamisele toimunud Eestis viimase viie aasta jooksul väiksemate ja ettevaatlike sunnimeetmete abil, mida on rakendatud eelkõige avaliku sektori kaudu. Järgmine eesmärk on kavatsuse eelnõu järgi laiendada e-arvete kasutamist erasektori omavahelistes tehingutes, minnes üle vabatahtlikule, ostja otsustel põhinevale lähenemisele.
