Esmaspäev, 10 September 2018 14:21

Sisukas suhtlus on tee üksteise mõistmiseni

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Märt-Martin Arengu, Audiitorkogu president; Laile Kaasik, vandeaudiitor
Märt-Martin Arengu, Audiitorkogu president; Laile Kaasik, vandeaudiitor

1. jaanuaril 2019 jõustub kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse (edaspidi – KOFS, ka seadus) muutmise seadus. Seaduse jõustumiseni on küll veel mitu kuud aega, ent kuna artiklis kirjeldatavaid nõudeid rakendatakse juba 1. jaanuaril 2018 algavatele aruandeperioodidele, on praegu viimane aeg neile muudatustele mõelda ja vajaduse korral tegutseda.

Artiklis avame seadusemuudatuste tausta, kirjeldame kohaliku omavalitsuse (edaspidi ka – KOV, omavalitsus) üksuses eksisteerivaid kontrollikihte, tutvustame KOV-i audiitori aruannetesse lisatavat peamiste auditi asjaolude (ingl key audit matter, edaspidi ka – KAM) lõiku ning arutleme selle lõiguga raporteeritava info tähtsuse üle kohaliku omavalitsuse auditeerimisega kaasnevas omavalitsuse esindajate ja audiitorite vahelises üldises suhtlusskeemis.

Omavalitsuse auditeerimine

Kohaliku omavalitsuse auditeerimine toimub samadel alustel nagu äriühingute auditeerimine – töö põhineb mõlemal juhul rahvusvahelistel auditeerimisstandarditel ja seda teevad audiitorettevõtjates töötavad vandeaudiitorid. Hoolimata samadest kontrolliprintsiipidest, on KOV-i ja äriühingu audit mõnevõrra siiski erinevad.

Äriühingu suhtumine tellitavasse teenusesse on üldjuhul paindlikum – kui ilmneb asjaolusid, mida tööd alustades polnud ette näha, räägitakse muutunud olukord audiitoriga läbi ja tehakse vajaduse korral muudatused tellitud audiitorteenuse sisus või mahus. Kohalike omavalitsuste puhul pole see nii lihtne, kuna teenuse hankimiseks järgitakse hankereegleid ja igasuguste muudatuste sisseviimine juba kord kokkulepitusse on keerukas.

Igasuguse audiitorkontrolli alus on auditi alguses tehtav riskihinnang, mis võtab arvesse auditeeritava tegevuse iseloomu, omandistruktuuri, tegevusvaldkonna iseärasusi ja trende. Võrreldes äriühingu ja KOV-i vastavaid näitajaid, näeme siin suuri erinevusi.

Täismahus artiklit saate lugeda peatselt ilmuvast Raamatupidamisuudiste septembrinumbrist (nr 5, 2018).

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate küsimustele

Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate maksunduse, raamatupidamise ja auditiga seotud küsimustele

  • Kuidas kajastada garantiieraldist raamatupidamises?
    Kuidas kajastada garantiieraldist raamatupidamises? Oleme ehitusettevõte, ehituslepingutega seoses on arvestatud garantiieraldis. Kuidas kajastada seda raamatupidamises?
  • Kas e-poe võib kajastada immateriaalse põhivarana?
    Kas e-poe võib kajastada immateriaalse põhivarana? Kas e-poe võib kajastada immateriaalse põhivarana?
  • Käibemaksuarvestus Euroopa Liidu siseste teenuste ostmisel
    Käibemaksuarvestus Euroopa Liidu siseste teenuste ostmisel

    Käibemaksukohustuslasest Eesti firmale esitas raudteeveo eest arve Küprose käibekohustuslasest firma; teenuse hind oli 10 000 eurot. Jutt käib kauba veost Venemaalt Eestisse. Küprose firma esitas arve 0-protsendilise käibemaksu määraga. Kas on õige, et Eesti firma peab näitama käibedeklaratsioonil Küprose firmalt saadud teenuse maksumuse ja rakendama 20-protsendilise määraga pöördmaksustamist? Missugustes Eesti käibemaksuseaduse paragrahvides käsitletakse Euroopa Liidu (edaspidi – EL) siseste teenuste ostmist? Kas see, et teenuse osutamine ei alanud teenuse müüja riigis, st Küprosel, omab tähtsust?

  • Kas ettevõte peab maksma erisoodustust sõiduautot päevade kaupa eraisikult rendile võttes?
    Kas ettevõte peab maksma erisoodustust sõiduautot päevade kaupa eraisikult rendile võttes? Ettevõtte omanik – eraisik – annab oma sõiduauto tasu eest (tasult makstakse tulumaks) ettevõttele rendile, üle ei anta kasutusvaldust. Autoga tehakse töösõite (taxify) ja väljaspool tööaega erasõite. Kuludesse kantakse kuludokumentide alusel ainult töösõitudega seotud kütusekulud, muud autoga seotud kulud kannab eraisik. Kas ettevõte peab maksma sõiduauto erasõitudeks kasutamiselt erisoodustust? Kas sellisel juhul, kui lepingu järgi võetakse auto rendile päevade kaupa, nendel päevadel, kui tööd tehakse, ja pärast tööd auto tagastatakse, peab tasuma erisoodustust?
  • Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust lepingut sõlmimata?
    Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust lepingut sõlmimata?

    Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust (nt anda konsultatsiooni) lepingut sõlmimata? Missugused maksukohustused tekivad firmal, kes tasub saadud teenuste eest (nt konsultatsioon) arve alusel?

Rubriigi Maksud ja raamatupidamine viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid maksude ja raamatupidamise teemal

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes