Artiklis avame seadusemuudatuste tausta, kirjeldame kohaliku omavalitsuse (edaspidi ka – KOV, omavalitsus) üksuses eksisteerivaid kontrollikihte, tutvustame KOV-i audiitori aruannetesse lisatavat peamiste auditi asjaolude (ingl key audit matter, edaspidi ka – KAM) lõiku ning arutleme selle lõiguga raporteeritava info tähtsuse üle kohaliku omavalitsuse auditeerimisega kaasnevas omavalitsuse esindajate ja audiitorite vahelises üldises suhtlusskeemis.
Omavalitsuse auditeerimine
Kohaliku omavalitsuse auditeerimine toimub samadel alustel nagu äriühingute auditeerimine – töö põhineb mõlemal juhul rahvusvahelistel auditeerimisstandarditel ja seda teevad audiitorettevõtjates töötavad vandeaudiitorid. Hoolimata samadest kontrolliprintsiipidest, on KOV-i ja äriühingu audit mõnevõrra siiski erinevad.
Äriühingu suhtumine tellitavasse teenusesse on üldjuhul paindlikum – kui ilmneb asjaolusid, mida tööd alustades polnud ette näha, räägitakse muutunud olukord audiitoriga läbi ja tehakse vajaduse korral muudatused tellitud audiitorteenuse sisus või mahus. Kohalike omavalitsuste puhul pole see nii lihtne, kuna teenuse hankimiseks järgitakse hankereegleid ja igasuguste muudatuste sisseviimine juba kord kokkulepitusse on keerukas.
Igasuguse audiitorkontrolli alus on auditi alguses tehtav riskihinnang, mis võtab arvesse auditeeritava tegevuse iseloomu, omandistruktuuri, tegevusvaldkonna iseärasusi ja trende. Võrreldes äriühingu ja KOV-i vastavaid näitajaid, näeme siin suuri erinevusi.
Täismahus artiklit saate lugeda peatselt ilmuvast Raamatupidamisuudiste septembrinumbrist (nr 5, 2018).
