Samuti ei pea liit heaks tavaks, et eelnõus on maksukoormust võrreldes varasema versiooniga hüppeliselt tõstetud, nii et hinnang või ootus maksulaekumisele on pea kahekordistunud, 230 miljoni euroni esimesel maksu kehtimise täisaastal. "Nii kõrgete määradega uue maksu kehtestamine võib kaasa tuua soovimatuid tagajärgi või turumoonutusi," toonitas liidu tegevjuht Arto Aas kirjas rahandusministeeriumile.
Üllatav on liidu vaates ka eelnõus väljatoodud hinnang maksu- ja tolliameti ning transpordiameti infosüsteemide arenduskuludele, milleks esimesel aastal on 2 miljonit eurot ja halduskulud edaspidi alates 600 000 eurost. "Nagu ka oma varasemas tagasisides väljatöötamiskavatsusele oleme täheldanud, võib maksu tasumise järelevalve samuti osutuda keeruliseks ja kulukaks, mis tekitab küsimuse, kas tegemist on kõige kuluefektiivsema maksumeetmega," märkis Aas.
Tööandjate keskliit osutas ka tähelepanu, et vanemad autod saavad eelnõu kohaselt eelise, kuigi ei pruugi olla keskkonnasõbralikumad. "Eeldades, et keskkonnasõbralikum on pikk kasutusiga, oleks põhjendatum vanemate autode soodustamine aastamaksu puhul, esmaregistreerimisel aga mitte. Samuti oleks see kooskõlas maksevõime printsiibiga, jättes inimestele võimaluse osta soodsamalt kord juba Eestis registreeritud vanemaid sõidukeid. Tuletame siiski meelde, et Eesti autopark on juba üks Euroopa vanimaid," tõi liidu tegevjuht välja.
Juhul, kui mootorsõidukimaksu eelnõu vastu võetakse, peaks suurem osa laekuvast maksutulust liidu vaates parandama liikumisvõimaluste kvaliteeti ning panustama vajadusel kontratsüklilisse fiskaalpoliitikasse. Osa maksutulust tuleks suunata ühistranspordi arengusse, et tekiks reaalsed alternatiivid Tallinnast ja Tartust väljaspool elavatele inimestele ilma autota liikuda. Samuti tahab tööandjate ühing valitsuselt siduvat lubadust edaspidi teedeehituse investeeringud suurendada.
