Esmaspäev, 03 September 2018 13:06

Tulumaksusoodustusega MTÜ-sid hinnanud komisjon lõpetab tegevuse

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Ekspertkomisjon, mille ülesanne oli hinnata mittetulundusühingute (MTÜ) sobivust tulumaksusoodustusele, lõpetab peagi tegevuse ning edaspidi hindab MTÜ-sid maksu- ja tolliamet üksinda.
Ekspertkomisjon, mille ülesanne oli hinnata mittetulundusühingute (MTÜ) sobivust tulumaksusoodustusele, lõpetab peagi tegevuse ning edaspidi hindab MTÜ-sid maksu- ja tolliamet üksinda. pixabay.com
Ekspertkomisjon, mille ülesanne oli hinnata mittetulundusühingute (MTÜ) sobivust tulumaksusoodustusele, lõpetab peagi tegevuse ning edaspidi hindab MTÜ-sid maksu- ja tolliamet üksinda.

Asjatundjate komisjoni kaotamise initsiatiiv pärineb Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidult ja kolmandalt sektorilt. Asjatundjate komisjoni kaotamine on mõistlik, kuna selle kaasamine tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja kandmise taotluste ja nimekirjast kustutamise ettepanekute menetlemisel ei ole asjatundjate komisjoni enda ja ka maksuhalduri arvates omanud juba 2016. aastast enam algset mõju. Asjatundjate komisjoni rolli kaotamise korral saab nimekirja uuendamine toimuda kiiremini ning ilma kolmandate osaliste poole pöördumiseta, seisab tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas.

Asjatundjate komisjoni operatiivsest kaasamisest loobumise korral saab tulumaksusoodustusega ühingute nimekirja uuendada operatiivsemalt. Seaduseelnõu rakendumisel hakkab maksuhaldur tulumaksusoodustusega ühingute nimekirja uuendama iga kalendrikuu esimesel kuupäeval. Nimekirja pidev uuendamine muudab nimekirja saada soovivate ja nimekirjast välja saada soovivate ühingute jaoks taotluste menetlemise perioodi oluliselt lühemaks ja kiiremaks.

Maksuhaldur plaanib edaspidi pärast asjatundjate komisjoni kaotamist teha kolmanda sektoriga koostööd veidi paindlikuma töövormi abil. Selleks palub maksuhaldur kolmandal sektoril nimetada endale mõni kontaktisik, kelle poole vajadusel pöörduda ning kelle abiga ühistele aruteludele kolmanda sektori esindajaid kutsuda. Seega on edaspidi ka ilma asjatundjate komisjonita kolmas sektor maksuhalduriga aruteludesse kaasatud.

Toetajad

IKS logo 1

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate küsimustele

Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate maksunduse, raamatupidamise ja auditiga seotud küsimustele

  • Maksustatav või mittemaksustatav käive
    Maksustatav või mittemaksustatav käive

    Ettevõttel on maksustatav käive (teenus) ja maksuvaba käive (eluruumi üürileandmine). Esimesel aastal ei olnud ettevõte käibemaksukohustuslane, teisel aastal hakkas käibemaksukohustuslaseks. Kuidas on nüüd õigem leida proportsioon: kas eelmise aasta järgi (ei olnud veel käibemaksukohustuslane), teenuse käive ja üüritulu on raamatupidamises eraldi kajastatud, või peaks maksuhaldur proportsiooni määrama.

  • Liiklustrahvi kajastamine raamatupidamises
    Liiklustrahvi kajastamine raamatupidamises

    Kuidas kajastada ettevõttele määratud liiklustrahvi raamatupidamises? Ühest küljest loen, et tulumaksuseaduse  § 34 punkti 3 alusel ei ole lubatud trahve ettevõtlustulust maha arvata. Samal ajal on maksu- ja tolliameti lehel kirjas: «Seaduse alusel tasutud trahvid on ettevõtlusega mitteseotud kulud vastavalt tulumaksuseaduse § 51 lõike 2 punktile 1.» Kui kasutan ettevõtlusega mitteseotud kulude kontot, on ju tegu ikkagi kuluga.

  • Kas mittetulundusühingu arvel saab ühingu korraldatud üritusel esinejaid tulumaksuvabalt toitlustada?
    Kas mittetulundusühingu arvel saab ühingu korraldatud üritusel esinejaid tulumaksuvabalt toitlustada? Kas puhkpillibändi liikmetele, kes saavad toetust linnalt projektipõhiselt, on lubatud esinemise ajal ka toitlustust mittetulundusühingu arvel pakkuda või on oma liikmete toitlustamine maksustatav?
  • Missugused raamatupidamiskanded teeb residendist ostja residendist äriühingult metalltoodete ostu eest saadud arve alusel?
    Missugused raamatupidamiskanded teeb residendist ostja residendist äriühingult metalltoodete ostu eest saadud arve alusel? Eesti ettevõte sai residendist äriühingult arve metalltoodete ostu eest. Arvel on näidatud käibemaksu määr 0% viidetega: «Kuulub käibemaksuga pöördmaksustamisele; käibemaksuseaduse paragrahv 41¹ alusel arvutab käibemaksu ostja; toote müügiga seotud teenus (käibemaksuseaduse lg 1 § 12)». Missugused raamatupidamiskanded teeb residendist ostja näidatud viidete alusel?
  • Müügi asukoha kajastamine raamatupidamise aastaaruandes
    Müügi asukoha kajastamine raamatupidamise aastaaruandes Eestis registreeritud ettevõte müüb kaupa Lätis registreeritud firmale. Mõlemad firmad on oma riigis registreeritud käibemaksukohustuslaseks. Kaup läheb Poolast Rootsi, tegu on kolmnurktehinguga. Kas aastaaruandes tuleb näidata lisa „Müügitulu” osas „Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes” müügi asukohana ostja registreeritud asukoht (Läti) või riik, kuhu kaup tarnitakse (Rootsi)?

Rubriigi Maksud ja raamatupidamine viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid maksude ja raamatupidamise teemal

  • IFRS 15: viis põhisammu
    <span class="green_key"></span>IFRS 15: viis põhisammu Palju ettevõtteid tegeleb kaubaveo ja kaupade hoiustamisega. Klientidega sõlmivad sellised firmad peamiselt pikaajalised lepingud. Nagu teada, jõustus 1. jaanuarist 2018 uus rahvusvaheline standard IFRS 15, mis reguleerib ostjatega sõlmitud lepingute alusel saadud tulude kajastamist. Selles artiklis selgitamegi, kuidas uut standardit IFRS 15 praktikas ellu rakendada. Ühtlasi anname ülevaate sellest, millist mõju avaldab nimetatud standardi alusel tulude arvestamine maksustamisele Eestis.
  • Kinnisvara kajastamine raamatupidamises
    <span class="green_key"></span>Kinnisvara kajastamine raamatupidamises Otsustada, kas kajastada kinnisvara põhivara või kinnisvarainvesteeringuna, on sageli keerukas. Õigele valikule eelneb tihti pikem analüüs, kuna on vaja mõelda läbi kõik detailid ja leida ettevõtte jaoks pikemaajaliselt kõige sobilikum lahendus. Selles artiklis püüan vastata olulisematele küsimustele, mis raamatupidamises seoses kinnisvara kajastamisega enamasti esile kerkivad, kui lähtuda Eesti finantsaruandluse standardist.
  • Tähelepanekuid majandusaasta aruannete audiitorkontrollist
    <span class="green_key"></span>Tähelepanekuid majandusaasta aruannete audiitorkontrollist Majandusaasta aruanded 2017. aasta kohta on praeguseks suuremal jaol ettevõtetest esitatud. Neil, kel aruanne alles valmimas või peatselt ees ootamas juba järgmise koostamine, on kasulik üle vaadata olulisemad aastaaruannete audiitorkontrolli tegemisel silma jäänud tähelepanekud. Olgu rõhutatud, et seekord ei keskendu me tehingute kajastamisele, vaid pigem aruande koostamise aluspõhimõtetele ja esitatud informatsioonile kui tervikule.
  • Käibemaksuseaduses sätestatakse vautšeri mõiste ja vautšeritega seotud tehingute maksukäsitus
    Alates 2019. aasta 1. jaanuarist hakkab Euroopa Liidus kehtima vautšereid reguleeriv direktiivi 2006/112/EÜ muudatus, mille eesmärk on lihtsustada, ajakohastada ja ühtlustada vautšerite suhtes kohaldatavaid käibemaksureegleid. Seoses nimetatuga lisatakse käibemaksuseaduse (KMS) § 2 lõige 13, milles sätestatakse vautšeri mõiste ning täpsemalt eristatakse mõisteid „üheotstarbeline vautšer“ ja „mitmeotstarbeline vautšer“.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes