Nii on märtsile eelneval kolmel kuul ehk perioodil novembrist veebruarini kahanenud Eesti-siseste ostude deklareerimine aastataguse ajaga võrreldes 4,5 protsenti ehk 375 miljoni euro võrra, ent deklareeritud käibemaks samal ajal kasvanud 12,4 protsenti ehk 58 miljoni euro võrra, rääkis Jaanus Värk, maksu ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja ameti strateegiaseminaril.
Samal ajal on langenud ka käibemaksutagastamise taotluste arv, mis on viimastel kuudel näidanud püsivalt 4-5 protsenti väiksemat taset kui mullu.
Ettevõtjad peavad hakkama alates 1. novembrist käibedeklaratsiooni lisal deklareerima arvete informatsiooni juhul, kui ühe tehingupartneriga tehingu või tehingute käibemaksuta kogusumma ületab kalendrikuus 1000 eurot. Käibedeklaratsiooni lisa esitamise eesmärk on käibemaksupettuste vähendamine ja konkurentsikeskkonna võrdsemaks muutmine. Kogutavate andmete abil on võimalik oluliselt kiiremini ja täpsemalt teha kindlaks isikud, kellele maksuhaldur peaks pöörama kõrgendatud tähelepanu.
