Kolmapäev, 15 August 2018 12:08

Uuring: salasigarettide turg on koondumas Lõuna-Eesti piirilinnadesse

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Võltsingute ja välisriikide maksumärgistusega sigarettide tarvitamine oli Eestis tänavu teises kvartalis kerges tõusutrendis ning seejuures on salasigarettide turg seoses piirikaubandusega koondumas Ida-Virumaa asemel Lõuna-Eesti piirilinnadesse, selgub turu-uuringu firma Nielsen läbi viidud tühja paki uuringust.

14,1 protsenti Eestis tarvitavatest sigarettidest on riiki sisse toodud salakaubana või välismaise maksumärgistusega, mis on 0,8 protsendipunkti kõrgem kui 2017. aasta neljandas kvartalis. Valdav osa Eesti maksumärkideta sigarettidest pärinevad Valgevenest moodustades 27,3 protsenti ning Venemaalt 21,4 protsendiga ja Lätist 11,6 protsendiga, teatas Tubakatootjate Eesti Assotsiatsioon.

Kui varasemalt on kõige rohkem kodumaiste maksumärgisteta sigaretipakke kogutud Ida-Virumaa linnades, siis aastaga on sealsed kogused üldnumbrites mõnevõrra vähenenud. Samas on üha hoogustuva piirikaubanduse tõttu kiiresti esile kerkinud Lõuna-Eesti linnad. Enim tarbitakse sala- ja välisriikide maksumärkidega sigarette Valgas 48 protsendiga ja Viljandis 37 protsendiga. Neile järgnevad Kuressaare 33 protsendiga, Jõhvi 30 protsendiga, Võru 29 protsendiga ja Sillamäe 26 protsendiga.

Valgas on välisriigi maksumärgistega sigarettide arv aastaga suurenenud 13 protsendilt 48 protsendile, mis on ühtlasi Eestis suurim kasv. Samuti on märkimisväärse tõusu teinud Viljandi ja Kuressaare. Enam kui kaks korda on leidude arv vähenenud Maardus, Narvas, Haapsalus ja Pärnus.

"On hea meel näha, et idapiiril on olukord paranenud, milles mängib kindlasti rolli maksu- ja tolliameti hea töö. Ilusat trendi varjutab aga piirikaubanduse kiire kasv, mis tuleneb märkimisväärsest aktsiisierinevusest mitme naaberriigiga. Kõik märgid näitavad, et piirikaubandus lähiajal hinnaerinevuse tõttu ei vaibu, vähendades riigile laekuvat maksutulu," ütles Tubakatootjate Eesti Assotsiatsiooni esimees Taavi Salumets.  

"Salakauba tõkestamine on meie pideva tähelepanu all, et salakaubitsejatel oleks võimalikult keeruline Eestis tegutseda. Täiendavad investeeringud piiril ja sisemaal töötavatesse läbivalgustusseadmetesse on juba tõestanud oma vajalikkust ning aidanud  kinni pidada suurtes kogustes salasigarette. Samuti on aidanud salakaubitsejate elu raskemaks muuta hea rahvusvaheline koostöö naaberriikide vastavate ametitega ning tubakatootjatega," sõnas MTA uurimisosakonna juhataja Rain Kuus.

Kaubamärgid, mida Eestis ametlikult ei müüda, moodustavad 5,8 protsenti kogutud sigaretipakkidest. Enim esindatud välismaiste maksumärkidega sigaretitootjad on Grodno Tobacco Factory 3,7 protsendiga ja Karelia Tobacco 0,9 protsendiga.

Võltsitud toodang moodustab salasigarettidest 0,6 protsenti, mis on võrreldes eelmise uuringuga 2017. aasta sügisel suurenenud 0,1 protsendipunkti võrra. Võltsitud sigarettide tarbija võib mõelda, et ta tarvitab toodet, mida müüakse ka seaduslikul turul, kuid mis tegelikult ei vasta toote kvaliteedi ja ohutuse standarditele.

Turu-uuringu firma Nielseni läbiviidud uuringu eesmärk on selgitada välja, kui palju tarvitatakse Eestis välisriigi maksumärgistega sigarette ning võltsitud sigarette. Sigaretipakid korjatakse tänavatelt või avalikest prügikastidest. Nielsen koostab uuringut kaks korda aastas. Käesolev uuring viidi läbi 14 Eesti linnas ning kokku koguti 3300 sigaretipakki. Kogutud sigaretipakkide arv oli proportsionaalne linna elanike ja kogu rahvastiku arvuga. Uuring viidi läbi ajavahemikul 17. aprill kuni 24. aprill.

Uuringu metodoloogia on kooskõlastatud Euroopa Pettustevastase Ametiga (OLAF) ja uuringu finantseerimisel osalesid neli suurimat tubakatootjat: British American Tobacco, Imperial Tobacco Limited, Japan Tobaco International, Philip Morris International.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate küsimustele

Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate maksunduse, raamatupidamise ja auditiga seotud küsimustele

  • Käibemaksuarvestus Euroopa Liidu siseste teenuste ostmisel
    Käibemaksuarvestus Euroopa Liidu siseste teenuste ostmisel

    Käibemaksukohustuslasest Eesti firmale esitas raudteeveo eest arve Küprose käibekohustuslasest firma; teenuse hind oli 10 000 eurot. Jutt käib kauba veost Venemaalt Eestisse. Küprose firma esitas arve 0-protsendilise käibemaksu määraga. Kas on õige, et Eesti firma peab näitama käibedeklaratsioonil Küprose firmalt saadud teenuse maksumuse ja rakendama 20-protsendilise määraga pöördmaksustamist? Missugustes Eesti käibemaksuseaduse paragrahvides käsitletakse Euroopa Liidu (edaspidi – EL) siseste teenuste ostmist? Kas see, et teenuse osutamine ei alanud teenuse müüja riigis, st Küprosel, omab tähtsust?

  • Kas ettevõte peab maksma erisoodustust sõiduautot päevade kaupa eraisikult rendile võttes?
    Kas ettevõte peab maksma erisoodustust sõiduautot päevade kaupa eraisikult rendile võttes? Ettevõtte omanik – eraisik – annab oma sõiduauto tasu eest (tasult makstakse tulumaks) ettevõttele rendile, üle ei anta kasutusvaldust. Autoga tehakse töösõite (taxify) ja väljaspool tööaega erasõite. Kuludesse kantakse kuludokumentide alusel ainult töösõitudega seotud kütusekulud, muud autoga seotud kulud kannab eraisik. Kas ettevõte peab maksma sõiduauto erasõitudeks kasutamiselt erisoodustust? Kas sellisel juhul, kui lepingu järgi võetakse auto rendile päevade kaupa, nendel päevadel, kui tööd tehakse, ja pärast tööd auto tagastatakse, peab tasuma erisoodustust?
  • Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust lepingut sõlmimata?
    Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust lepingut sõlmimata?

    Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust (nt anda konsultatsiooni) lepingut sõlmimata? Missugused maksukohustused tekivad firmal, kes tasub saadud teenuste eest (nt konsultatsioon) arve alusel?

  • Kuidas arvutada keskmist töötasu?
    Kuidas arvutada keskmist töötasu?

    Kas keskmise töötasu leidmisel läheb arvesse eelmisesse poolaastasse jäänud puhkus?

  • Amortisatsiooni arvestamine äritegevuses kasutatavalt korterilt
    Amortisatsiooni arvestamine äritegevuses kasutatavalt korterilt Ettevõte soetas korteri. Üheks aastaks anti korter rendile. Pärast üürilepingu lõppemist kasutati korterit ettevõtte äritegevuses. Ettevõtte juhtkond otsustas korteri raamatupidamises kajastamisel kasutada soetusmaksumuse meetodit. Kuna korter asub uues majas, määrati amortisatsiooninormiks 2,5% aastas. Korteri maksumus ei ole aga kunagi 0 eurot. Kuidas tuleb amortisatsiooni arvestada?

Rubriigi Maksud ja raamatupidamine viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid maksude ja raamatupidamise teemal