Neljapäev, 20 Aprill 2017 11:21

Valitsus leppis kokku magustatud jookide maksumäärad

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Valitsus leppis kokku magustatud jookide maksumäärad
Valitsus leppis kokku magustatud jookide maksumäärad pixabay.com
Valitsus leppis riigi eelarvestrateegia läbirääkimiste raames kolmapäeval kokku magustatud jookide maksustamise määrad. Maksustamise eesmärk on suunata tarbijat kasutama tervislikumaid jooke ja mõjutada tootjaid vähendama toodete suhkrusisaldust.

WHO uuringute järgi põhjustab liigne suhkrutarbimine rasvumist, mis on rahvatervisele oluline risk. Võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega on Eestis täiskasvanute, eriti koolilaste, rasvumise kasv viimastel aastatel olnud üks kiiremaid. Uuringud üle maailma näitavad, et just lisatud suhkruga toidu- ja joogitooted on inimeste toitumises peamine liigsete kalorite allikas, eriti aga laste, noorte ja noorte täiskasvanute seas. Toitumisuuringute kohaselt aitab kõige paremini  suunata tervislikult käituma suhkruga magustatud jookide maksustamine, mis aga tõstab nende hinda. Nn magusamaksu tulemusel on erinevates riikides maksustatud toodete tarbimine vähenenud 20–50 protsenti.

Valitsus soovib maksustamise alt välja jätta naturaalsed mahlad  ja esitab riigiabiloa saamiseks vastava taotluse Euroopa Komisjonile.

Heakskiidetud kontseptsiooni järgi on plaanis maksustada magusainega või lisatud suhkruga joogid, kus on suhkrut rohkem kui 5 grammi 100 milliliitri kohta. Suhkrut ja magusainet sisaldavate jookide maksumäärad on kaheastmelised.

Maksumäärad magustatud joogile on:

0,10 eurot 1 liitri kohta joogile, mis sisaldab suhkrut kontsentratsioonis 5-8 grammi / 100 ml kohta;

0,30 eurot 1 l kohta joogile, mis sisaldab suhkrut kontsentratsioonis rohkem kui 8 grammi / 100 ml;

0,10 eurot 1 l kohta joogile, mis sisaldab magusainet.

Magusainet ja suhkrut kontsentratsioonis rohkem kui 8 g / 100 ml sisaldav jook, maksustatakse maksumääraga 0,30 eurot 1 l.

Selleks, et tarbija jõuaks uute maitsetega harjuda ning tootja välja töötada uued retseptid, kasutatakse magusamate jookide maksumäära ajatamist.

Ajatatud määrad on järgmised:

2018. aasta 1. jaanuarist on määr 0,30 eurot magustatud joogile, mis sisaldab suhkrut 10 g / 100 ml või enam;

2019. aasta 1. jaanuarist on määr 0,30 eurot magustatud joogile, mis sisaldab suhkrut 9 g / 100 ml või enam;

2020. aasta 1. jaanuarist on määr 0,30 eurot magustatud joogile, mis sisaldab suhkrut 8 g / 100 ml või enam.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate küsimustele

Audiitor ja maksunõunik vastavad lugejate maksunduse, raamatupidamise ja auditiga seotud küsimustele

  • Sõiduauto üürimine ja sisendkäibemaks
    Sõiduauto üürimine ja sisendkäibemaks

    Ettevõte on soetanud sõiduauto liisingufirmalt kasutusrendi alusel. Kas ettevõte saab liisingufirma arvetest 50% sisendkäibemaksu maha arvata, kui nimetatud sõiduauto üüritakse (tasu eest) ettevõtte töötajale, kes on ka juhatuse liige.

  • Hüpoteegiga korteri väljaüürimine
    Hüpoteegiga korteri väljaüürimine

    Mul on hüpoteegiga korter, mille soovin anda oma ettevõtte kasutusse ning hakata seda välja üürima. Kuidas oleks niisuguses olukorras kõige mõistlikum ja kasulikum käituda? Oleks hea, kui saaks ettekirjutuse selle kohta, mida teha erinevate võimaluste korral, et juriidiliselt oleks kõik õige.

  • Ühendusesisene teenuse soetamine
    Ühendusesisene teenuse soetamine

    Eesti käibemaksukohustuslasest ettevõte ostis Küprose  käibemaksukohustuslasest ettevõttelt 10 000 euro eest raudteeveoteenust. Tegemist oli kauba veoga Venemaalt Eestisse. Küprose ettevõte esitas arve käibemaksumääraga 0%. Kas see on õige, et Eesti ettevõte (teenuse saaja) peab Küprose ettevõttelt saadud teenust pöördmaksustama 20% käibemaksumääraga ja käibedeklaratsioonis deklareerima? Millised Eesti käibemaksuseaduse paragrahvid käsitlevad ühendusesisest teenuse soetamist? Kas see on oluline, et teenus ei alanud teenuse müüjariigis?

  • Algdokumendi andmed
    Algdokumendi andmed

    Raamatupidamise seaduse § 7 kohaselt peab algdokument sisaldama majandustehingu kohta järgmisi kohustuslikke andmeid:

    toimumisaeg;
    majandusliku sisu kirjeldus;
    arvnäitajad, näiteks kogus, hind ja summa.

    Kui raamatupidamiskohustuslase tehingupooleks on teine raamatupidamiskohustuslane, riigiraamatupidamiskohustuslane või välismaa juriidiline isik, peab kauba võõrandamise või teenuse osutamise kohta esitatud arve sisaldama ka arve numbrit või muud identifitseerimistunnust ja tehingupooli identifitseerida võimaldavaid andmeid.

    Käibemaksuseaduses on toodud arve kohustuslikud rekvisiidid.

    Raamatupidamise seaduse järgi on algdokumendis kohustuslikke elemente vähem. Kummast seadusest siis lähtuda? Kui müüja jätab arvele kirjutamata nt ostja käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri ja aadressi, kas siis algdokument ei vasta nõuetele?

  • Haigushüvitise arvutamise kord
    Haigushüvitise arvutamise kord

    Haigushüvitise arvutamisel võib tööandja lähtuda ühe tööpäeva või ühe kalendripäeva tasust. Millises õigusaktis on see sätestatud? Kus peab olema fikseeritud haigushüvitise arvutamise kord?

Rubriigi Maksud ja raamatupidamine viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid maksude ja raamatupidamise teemal

  • Euroopa Komisjon loob uued läbipaistvusreeglid maksunõustajatele
    Euroopa Komisjon loob uued läbipaistvusreeglid maksunõustajatele Euroopa Komisjon (EK) pakkus kolmapäeval välja uued läbipaistvusreeglid vahendajatele nagu maksunõustajad, raamatupidajad, pangad ja advokaadid, kes loovad maksuskeeme oma klientidele.
  • Fitekist sai Eesti riigiasutuste koostööpartner
    Finantstehnoloogia ettevõte Fitek alustas Eesti riigiasutustele arvehalduse täislahenduse pakkujana. Alates 20. juunist võtab Fitek vastu ja töötleb riigiasutustele saadetavaid ostuarveid ning saadab välja müügiarveid.
  • MTA: ümbrikupalk võtab inimeselt ära olulised hüved
    MTA: ümbrikupalk võtab inimeselt ära olulised hüved Maksu- ja tolliamet (MTA) alustas teavituskampaaniaga, et juhtida inimeste tähelepanu ümbrikupalga vastuvõtmisega seotud kahjudele. Illegaalset palka saades jääb inimene ilma näiteks õiglasest vanemahüvitisest ja haigushüvitisest, mis tagaks inimese heaolu ajutiselt töölt eemaloleku ajal.
  • Piiratud maksukohustuslase maksustamise erinevused
    <span class="green_key"></span>Piiratud maksukohustuslase maksustamise erinevused Mõiste „piiratud maksukohustuslane“ lisandus Eesti käibemaksuseadusesse 1. mail 2004, kui Eestist sai Euroopa Liidu liige ja jõustus praegu kehtiv käibemaksuseadus – põhjuseks kohustus viia Eesti käibemaksuseadus vastavusse Euroopa Liidu käibemaksureeglitega, mis praegu on sätestatud Euroopa Liidu Nõukogu direktiivis 2006/112/EÜ.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes