WHO uuringute järgi põhjustab liigne suhkrutarbimine rasvumist, mis on rahvatervisele oluline risk. Võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega on Eestis täiskasvanute, eriti koolilaste, rasvumise kasv viimastel aastatel olnud üks kiiremaid. Uuringud üle maailma näitavad, et just lisatud suhkruga toidu- ja joogitooted on inimeste toitumises peamine liigsete kalorite allikas, eriti aga laste, noorte ja noorte täiskasvanute seas. Toitumisuuringute kohaselt aitab kõige paremini suunata tervislikult käituma suhkruga magustatud jookide maksustamine, mis aga tõstab nende hinda. Nn magusamaksu tulemusel on erinevates riikides maksustatud toodete tarbimine vähenenud 20–50 protsenti.
Valitsus soovib maksustamise alt välja jätta naturaalsed mahlad ja esitab riigiabiloa saamiseks vastava taotluse Euroopa Komisjonile.
Heakskiidetud kontseptsiooni järgi on plaanis maksustada magusainega või lisatud suhkruga joogid, kus on suhkrut rohkem kui 5 grammi 100 milliliitri kohta. Suhkrut ja magusainet sisaldavate jookide maksumäärad on kaheastmelised.
Maksumäärad magustatud joogile on:
0,10 eurot 1 liitri kohta joogile, mis sisaldab suhkrut kontsentratsioonis 5-8 grammi / 100 ml kohta;
0,30 eurot 1 l kohta joogile, mis sisaldab suhkrut kontsentratsioonis rohkem kui 8 grammi / 100 ml;
0,10 eurot 1 l kohta joogile, mis sisaldab magusainet.
Magusainet ja suhkrut kontsentratsioonis rohkem kui 8 g / 100 ml sisaldav jook, maksustatakse maksumääraga 0,30 eurot 1 l.
Selleks, et tarbija jõuaks uute maitsetega harjuda ning tootja välja töötada uued retseptid, kasutatakse magusamate jookide maksumäära ajatamist.
Ajatatud määrad on järgmised:
2018. aasta 1. jaanuarist on määr 0,30 eurot magustatud joogile, mis sisaldab suhkrut 10 g / 100 ml või enam;
2019. aasta 1. jaanuarist on määr 0,30 eurot magustatud joogile, mis sisaldab suhkrut 9 g / 100 ml või enam;
2020. aasta 1. jaanuarist on määr 0,30 eurot magustatud joogile, mis sisaldab suhkrut 8 g / 100 ml või enam.
