EPIK ja EAKL mõistavad puuetega inimeste, omastehooldajate, nende lähedaste ja neid ühendavate organisatsioonide nördimust töövõimereformi eelnõu osas, mis ei vasta nende nõudmistele. Samas leiab nii EAKL kui EPIK, et valitsust tuleb tunnustada juba sisseviidud paranduste eest töövõimereformi eelnõusse, rõhutades, et hoolimata tehtud pingutusest, ei vasta reformikava veel endiselt selle tegelikele eesmärkidele.
EAKL ja EPIK kaardistasid seepärast töövõimereformi õnnestumiseks vajalike muudatuste paketi ja esitasid selle ühiste ja lõplike nõudmistena vastutavatele ministritele ja töövõimereformi juhtkomiteele teisipäeval.
Ennetustegevusena nõuavad ametiühingud muuhulgas töötukindlustushüvitise perioodi ajutist pikendamist suure tööpuuduse perioodidel, samuti erisoodustusmaksu kaotamist tööandja poolt töötajate hüvanguks tehtud tervisekuludelt.
Reformipaketi muutuste osas toovad ametiühingud muuhulgas esile hindamismetoodika kokkuleppimise ja puudespetsiifilise testimise enne seaduse vastuvõtmist, samuti töötukassale reformiga pandavate hindamiskulude hüvitamise riigieelarvest.
Samuti peab ametiühingute hinnangul toimuma töötukassa pakutavate tööturuteenuste täiendamine juhtumipõhise meetmega inimeste töölkäimise toetamiseks, kohalikele omavalitsustele tuleb aga tagada piisav rahastus ja selge motivatsioon kvaliteetsete sotsiaalteenuste pakkumiseks.
EAKL-i esimehe Peep Petersoni kinnitusel on nõudmiste pakett koostatud konstruktiivses vaimus ning mõlemad organisatsioonid on valmis panustama aega, jõudu ja teadmisi parima tulemuse saavutamiseks. „Oleme veendunud, et nimetatud tegevused on hädavajalikud ja ilma nendeta on reformi tulemus kasin või lausa vastupidine soovitule,“ ütles Peterson.
EPIK-i esimehe Monika Haukanõmme hinnangul on endiselt puudu terviklik nägemus reformist, kuidas seostub kavandatu eluvaldkondadega laiemalt ning kuidas ikka reformi terviklikult üldse ellu viiakse, kui seost teiste eluvaldkondadega ei käsitletagi. „Näiteks on siiani kindla vastuseta, kuidas lahendatakse puuetega inimeste hariduse- ja koolituse küsimused, mis on eelduseks töökoha saamisel, kuidas laheneb sotsiaalteenuste kättesaadavuse probleem, milleta inimene tööle ei pääsegi, samuti ei taga reform täna tööandjatele motivatsiooni inimeste palkamiseks,“ selgitas Monika Haukanõmm.
Nii Haukanõmme kui Petersoni hinnangul on töövõimereformi puhul oluline arvesse võtta inimeste kriitikat, mis tuleneb nende hädavajadusest, keda see reform otseselt puudutama hakkab. Ilma selleta puudub eelnõu jõustamisel seadusena mõte ja tulemused on oodatule vastupidised. Mõlema organisatsiooni juhid osalevad töövõimereformi juhtgrupi koosolekul, kus esitatud nõudmiste pakett kõigi eelduste kohaselt arutlusele tuleb.
