Kolmapäev, 20 Juuni 2018 10:15

Ametiühingud: töötuskindlustuse süsteemi tuleb muuta

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Ametiühingute Keskliidu hinnangul on Eestis vaja töötuskindlustuse reformi, kuna praegune süsteem ei täida oma eesmärki.
Ametiühingute Keskliidu hinnangul on Eestis vaja töötuskindlustuse reformi, kuna praegune süsteem ei täida oma eesmärki. pixabay.com
Ametiühingute Keskliidu hinnangul on Eestis vaja töötuskindlustuse reformi, kuna praegune süsteem ei täida oma eesmärki.

"Töötukassa ja statistikaameti numbrite võrdlus näitab juba pikemat aega, et töötuskindlustusest saab rahalist tuge vaid veerand kõigist töötutest, samas on ka ligipääs näiteks tööturukoolitustele olnud napp," ütles Ametiühingute Keskliidu esimees Peterson pressiteate vahendusel.

Ametiühingute teatel kolm põhjust, miks enamik töötutest vajalikust abist ilma jääb. Esiteks on töösuhte lõppemise alus liiga kitsas – koondamine on ainult üks töösuhte lõppemise alus. Palju sagedasem moodus vastastikuse sobimatuse olukorras on jätkuvalt töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel. "See on igati tsiviliseeritud viis mittetoimiva töösuhte lõpetamiseks ja peaks meie esialgse kokkuleppe alusel olema samuti töötuskindlustushüvitisega kaetud," sõnas Peterson.

Teisena tõi Peterson esile korduva töötuse. "Inimesed, kes on kord töötuks jäänud, haaravad ise või suunatakse töötukassa poolt tööle, mis neile ei sobi. Tulemuseks on korduv töötus, mis ei lase koguneda töötuskindlustuse aluseks olevale staažile. Nad on spiraalis, kust on raske välja murda," märkis ta.

Kolmas probleem on see, et uued töösuhted on ammu kohal ja vana töötuskindlustuse süsteem ei tunne oma klienti ära. "Räägime siin kümnetest tuhandetest – taksojuhtidest, juuksuritest ja paljudest teistest, kes töötavad niinimetatud veidrate lepingute alusel ja on sellega automaatselt töötuskindlustuse kaitsest välja lülitatud. Turul normaalset töölepingut saada on teatud ametialadel aga praktiliselt võimatu," rääkis Peterson.

Õiguskantsler Ülle Madise hinnangul tuleb avada arutelu töötuskindlustuse süsteemi muutmiseks, kuna praegune süsteem on ajale jalgu jäänud ning ei vasta kaasaegsele tööturule.

Õiguskantsler märgib pöördumises riigikogu sotsiaalkomisjoni ning tervise- ja tööministri poole, et tema hinnangul on senine töötuskindlustuse kontseptsioon vastanud oma aja vajadustele, kuid viimase paari aasta juhtumid kinnitavad, et tulenevalt töö olemuse ja tööturu muutumisest tuleks töötuskindlustuses otsida senisest paindlikumaid lahendusi, teatas õiguskantsleri kantselei 19. juunil.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Õigus viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

  • Kuidas saab hoiduda töövaidlustest
    <span class="green_key"></span>Kuidas saab hoiduda töövaidlustest Töösuhetes peavad mõlemad pooled käituma heauskselt ja lojaalselt nii lepingu sõlmimisel, muutmisel kui ka täitmisel. Selle nõude rikkumine võib kaasa tuua vaidlusi ja anda teisele poolele õiguse leping erakorraliselt üles öelda.
  • Madise: toimingupiirangute normid on segased
    Korruptsioonivastases seaduses on toimingupiirangud määratletud segaselt ning ei võimalda inimesel täpselt aru saada, kas tema tegu on keelatud või mitte, ütles õiguskantsler Ülle Madise 18. septembril riigikogu ees oma aastaülevaadet tutvustades.
  • Kohus: samasoolisel kooselupartneril on õigus saada elamisluba
    Ringkonnakohus tunnistas põhiseadusega vastuolus olevaks välismaalaste seaduse osa, mis ei näe ette õiguslikku alust tähtajalise elamisloa andmiseks Eesti kodaniku samasoolisele registreeritud kooselupartnerile Eestis elamiseks.
  • Krüptovaluuta vaidlused – uus reaalsus Eesti kohtutes
    Krüptovaluuta vaidlused – uus reaalsus Eesti kohtutes Kuidas ja miks eristada krüptoraha (krüptomünte ehk coin’e) krüpto-token’itest, on küsimus, millega järjest enam tegelevad ka õigusnõustajad. TRINITI finants- ja IP-IT-õiguse töögrupi advokaadid on just neis valdkondades oma kliente abistamas.
  • Dividendide maksmise alus
    Dividendide maksmise alus Äriühingu omanike huvi on tavaliselt saada dividende. Kõik teavad reeglit, et omanikule makstakse dividende võrdeliselt temale kuuluva osa nimiväärtusega. Paljud aga ei tea, et tegelikult võib dividende jagada ka teisiti. Seda võimaldab Eesti äriseadustik juba 1995. aastast. Täpsemalt on see sätestatud osaühingute kohta § 157 lõikes 2 ning aktsiaseltsi kohta § 276 lõikes 2.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes