Neljapäev, 18 Mai 2017 15:56

Ettevõtlusliidud esitasid ettepanekud maksejõuetuste vähendamiseks

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Tööandjate Keskliit esitasid neljapäeval justiitsministeeriumile 11 ettepanekut, mis aitavad nende hinnangul kaasa maksejõuetusõigusega seonduvate probleemide leevendamisele.

Kaubanduskoja peadirektori Mait Paltsi sõnul on üheks ettevõtjate murekohaks jätkuvalt ebaausa konkurentsi levik läbi pahatahtlike maksejõuetuste. "Kuigi probleemi ei saa ilmselt täielikult kaotada, peame siiski vajalikuks seda leevendada, seda enam, et sellest on räägitud juba kaua," ütles ta pressiteates.

"Meie ettepanekud annavad justiitsministeeriumile hea lähtekoha, mida võtta aluseks võimalike meetmete väljatöötamisel," ütles tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsar. "Siiski on tegemist ettepanekutega, mis vajavad kindlasti veel täiendavat analüüsi ning mõjude hindamist," lisas ta.

Koja ja keskliidu hinnangul tuleks korraldada tõhusam järelevalve majandusaasta aruande esitamise kohustuse üle, seejuures panna piirangud äriühingutele, mis pole tähtaegselt aruannet esitanud. "Näiteks seada piirangud hangetel osalemiseks ja peatada majandustegevuse luba kuni aruanne on esitatud," märkisid Palts ja Tamsar pöördumises.

Samuti tuleks lihtsustada äriühingu vabatahtlikku lõpetamist, mille üheks võimaluseks on lubada äriühingu lõpetamise protsessi kiiremini läbi viia kui minimaalselt kuue kuu jooksul.

Kolmas ettepanek puudutab võlgniku vastutust äriühingute jagunemise ja ühinemise protsessis. "Äriühingute jagunemine ja ühinemine ei peaks välistama võlgniku karistusõiguslikku vastutust. Selleks pakume välja erinevaid lahendusi. Näiteks teatud erandlikel juhtudel tuleks keelata äriühingu jagunemine ja ühinemine, näiteks kriminaalmenetluse tagamiseks või kui äriühingul puudub juhatus," leiavad nad.

Huvigrupid soovivad ka maksejõuetusombudsmani institutsiooni loomist, mis hakkaks teostama riiklikku järelevalvet pankrotimenetlustes ja teatud juhtudel võtaks üle pankrotimenetluse kulud. Seeläbi on põhjendatud juhtudel võimalik kindlaks teha maksejõuetuse põhjused ning vajaduse korral ka maksejõuetuse põhjustanud isikud vastutusele võtta.

Ettevõtte asutamise piirang tuleks koja ja keskliidu hinnangul kehtestada füüsilisele isikule, kui isik on juhatuse liige äriühingus, mis ei ole aasta jooksul/ korduvalt esitanud majandusaasta aruannet ja/või jätnud maksuametile esitamata maksudeklaratsioonid.

Tagada tuleks ka, et igal ettevõttel oleks juhatuse liige, sest vastasel juhul võib puududa isik, kes vastutab näiteks pankrotiavalduse esitamise eest, kui ühing on maksejõuetu, märgivad Tamsar ja Palts. Nad pooldavad ka ärikeelu kohaldamise lihtsustamist, sätestades seaduses lahtine loetelu, millal võlgnikust äriühingu juhatuse liikmele pankrotimenetluse ajal ärikeeldu kindlasti kohaldatakse.

Pöördujad tegid veel ettepaneku vara tagasivõitmise tähtaja peatamiseks saneerimisel, sest praeguse korra järgi võib ettevõtja saneerimismenetluse ajal pahatahtlikult vara võõrandada, mida ei ole võimalik järgnevas pankrotimenetluses tagasi võita, sest tagasivõitmise tähtajad võivad möödas olla.

Vältida tuleks ka juhtusid, mil juriidiline isik lõpetatakse ja kustutatakse registrist vaatamata pooleliolevale kohtumenetlusele või õigustatud isiku pikendamise taotlusele pankrotiavalduse menetluse raugemisel, kuna seadus näeb raugemisel ette likvideerimise kahe kuu jooksul.

Lisaks tuleks kontrollima hakata juriidilise isiku aadressi, sest praegu on võimalik ettevõtte juriidiliseks aadressiks määrata asukoht, mida tegelikkuses ei eksisteeri või on tegu maatükiga, kus ettevõte füüsiliselt tegutseda ei saakski. "Pahatihti seda ka tehakse, mistõttu ei suudeta ettevõttele vajalikke dokumente kätte toimetada ning maksejõuetuse eest vastutavaid isikuid üles leida," kirjutasid Palts ja Tamsar.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Õigus viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

  • Kui sul on võlatunnistus, mis sul siis tegelikult on?
    Kui sul on võlatunnistus, mis sul siis tegelikult on? Elasid kord Jüri ja Mati, kes tegid koos äri. Äritegevuse lõppemisel oli kummalgi mehel oma äripartneri vastu mitmeid rahalisi nõudeid. Erinevate summade liitmise tulemusena jõuti kokkuleppele, et Jüri on Matile võlgu 1000 eurot. Mati oli nõus võlgnevuse sissenõudmisega ootama, kui Jüri tunnistab tingimusteta oma võlgnevust Mati ees. Mati koostas dokumendi, milles oli kirjas: „Jüri võlgneb Matile 1 000 eurot“, ning Jüri allkirjastas selle. Mati oli rahul, sest tal oli nüüd olemas konkreetne dokument, mille alusel saab vajadusel kohtusse pöörduda. Tundub lihtne? Paraku see nii ei ole.
  • Laenu anda ja võtta peab oskama
    Laenu anda ja võtta peab oskama Laenulepingut sõlmides kohustub laenuandja andma laenuvõtjale laenu (mõne rahasumma) ja laenuvõtja kohustub saadud laenu tagasi maksma. Laenuks võib vormistada ka mis tahes muu võlgnevuse, mis poolte vahel juba varem olemas oli. Näiteks võib laenuna käsitleda maksegraafikut, mis lepitakse kokku tähtaja ületanud võlgnevuse tasumiseks.
  • Ka ettevõtja esinduses allkirjastatud leping võib olla sidevahendi abil sõlmitud
    Tarbijakaitseamet juhib tarbijate ja kauplejate tähelepanu asjaolule, et sidevahendi abil sõlmituks võib lugeda lepingu ka siis, kui läbirääkimised tingimuste üle ning nõustumine on toimunud telefoni teel ning tarbija allkirjastab lepingu esinduses, kus läbirääkimisi ei peeta. Sellisel juhul on tarbijal võimalik lepingust taganeda 14 päeva jooksul.
  • Kas lapsega saab sõlmida käsunduslepingu?
    Tööinspektsiooni praktika näitab, et kuigi lapsega sõlmitud leping pealkirjastatakse kui käsundusleping ning ka tööregistrisse tehakse kanne kui muu võlaõigusliku lepingu alusel töötamine, siis lepingu olemuse lähemal uurimisel selgub, et tegemist on klassikalise töölepingulise suhtega. See tähendab, et tööle asunud laps või noor allub üheselt mõistetavalt ta tööle lubanud täiskasvanu juhtimisele ja kontrollile. Ja üldjuhul see ju teisiti olla ei saagi, sest noorel inimesel ei ole varasemat töökogemust, puuduvad konkreetse ülesande tegemiseks vajalikud teadmised ja oskused. Seega ei saa ta ka iseseisvalt teenust osutada ehk käsunduslepingut täita.
  • Tööinspektsioon on mures vabatahtlike tööohutuse pärast
    Tööinspektsiooni hinnangul ei laiene töötervishoiu ja tööohutuse seadus vabatahtlikele, kes ei ole tööturuteenusel, ning inspektsioonil ei õnnestu alati veenda tööde korraldajat järgima seaduse nõudeid.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes