Nõustun täielikult, et intellektuaalomand on ühiskonnas oluline ja vajab kaitset, kui samas ei tohiks seda seada ülemaks isiku põhiõigustest eraelu puutumatusele, väljendusvabadusele ja andmekaitsele ning muudest õigustest, nagu süütuse presumptsioon ja tõhus kohtulik kaitse. Viimatinimetatud põhjustel nõuaks leping oluliselt suuremat tähelepanu ka Eesti juristide, poliitikute ja meedia poolt.
Õigusteomajate õigused on prioriteetseks põhiõiguste suhtes
Õigusteomajate huvide asetamine ülemaks põhiõigustest ei ole kooskõlas Euroopa ega Eesti konstitutsiooniõigusega. Heaks näiteks on ACTA artikkel 27(2) allmärkus, mille kohaselt internetiteenuse osutaja vastutuse piirangud (mille eesmärgiks on eemaldada stiimul jälgimaks isikute internetiliiklust, Eesti õiguses sätestatud infoühiskonna seaduses) on lubatud vaid juhul, kui õigusteomajate huvid on tagatud. See tähendab, et kui õiguste omaja huvi ei ole täielikult tagatud, kohustub nt ettevõttele serveriruumi pakkuja kontrollima ettevõtte internetiliiklust.Täiendavad ebaproportsionaalsed karistused intellektuaalomandi vähese tähtsusega rikkumiste puhuks
ACTA sõnastus on niivõrd ebaselge, et võimalik on ka väheoluliste rikkumiste kriminaliseerimine. Alustuseks on ACTA oluliselt laiendanud mõistet „intellektuaalomandi rikkumine ärilisel eesmärgil“, defineerides selle viisil, et see hõlmab ka mistahes kaudset ärilise või kaubandusliku eelise saamist. Selline definitsioon kitsendab potentsiaalselt aga senist isiklikel eesmärkidel teostatavat vaba kasutuse õigust. Sellistel eesmärkidel toime pandud intellektuaalomandit rikkuvate tegude laialdane kriminaliseerimine on üheks ACTA tagajärjeks igas sellega liitunud liikmesriigis.Lepingu ebamäärane sõnastus soodustab kaudselt ka muid mitte-kriminaalsete karistuste, näiteks nn pärast-kolme-hoiatust-Interneti-ühenduse-katkestamise-põhimõtte (nn three-strikes rule) sisseviimist riikide õiguskorda. Selline põhimõte piiraks ulatuslikult isikute põhiõigusi ja -vabadusi, eriti isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitset ja väljendusvabadust. Eestis on tavapärane, et 500 töötajaga ettevõtte internetiliiklus toimub üheainsa IP-aadressi kaudu. Internetiühenduse katkestamise seadustamise tagajärjed näiteks ühe töötaja poolse muusikateoste allalaadimise tõttu oleks IP-aadressi omaniku jaoks ilmselt ebaproportsionaalne ja põhjendamatult ränk tagajärg.
Kokkuvõtteks
Intellektuaalomandi kaitse tagamine ei ole mingil juhul halb ega taunitav. Vastupidi – tegemist on väga vajaliku eesmärgiga. Kuid mistahes spetsiifilise valdkonna kaitse tagamisel peab leidma tasakaalu teiste õigustega, eelkõige põhiõigustega. Salaja koostatud ACTA, mis „nii pea kui võimalik“ jõuab Euroopa Parlamenti hääletusele ei püüagi tasakaalustada intellektuaalomandi õigusi selliste tervet ühiskonda mõjutavate põhiõigustega nagu seda on väljendusvabadus, ligipääs informatsioonile ning õigus privaatsuse kaitsele. Ning see peaks tegema murelikuks igaühe!
Karmen Turk,
vandeadvokaadi vanemabi,
Tamme Otsmann Ruus Vabamets
Advokaadibüroo
Avaldatud RUP.ee PROFIUUDISTE rubriigis
