Uue üksuse otsus on eelnõu kohaselt pooltele õiguslikult siduv ehk täitemenetluses täidetav. Plaani kohaselt hakkaks uus üksus tegutsema 1. juunil 2023. aastal.
Finantsvaidluste lahendamise üksuse loomisega soovib riik tagada võimalikult suurele osale finantsteenuste klientidele võimaluse lahendada kiiremini ja lihtsamalt oma finantsteenuste kasutamisel tekkinud vaidlused teenuseosutajaga.
Finantsvaidluste lahendamise üksuse loomine ei ole vajalik
Kaubanduskoja hinnangul ei ole finantsvaidluste kohtuvälise lahendamise üksuse loomine hädavajalik, sest juba täna on võimalik ettevõtjate vahelisi finantsvaidlusi lahendada nii kohtus, vahekohtus kui ka lepitusmenetluse raames. Näiteks on füüsilisest isikust klientidel võimalik ka finantsteenuse osutajaga seotud vaidluse puhul pöörduda tarbijavaidluste komisjoni. Kindlustussektoris on olemas nii kindlustuslepitusorgan kui ka liikluskindlustuse lepitusorgan, mis kohtuvälise vaidluste lahendamise rolli hästi täidavad ning täiendavat kohtuvälist vaidluste lahendamise üksust vaja ei ole.
Koja liikmetelt ei ole tulnud tagasisidet, et finantsvaidluste lahendamisega oleks suuri probleeme ning probleemi lahendamiseks oleks vaja luua kohtuväline vaidluste lahendamise üksus. Kuigi liikmete hulgas on ka mõned ettevõtted, kes uue vaidluste lahendamise üksuse loomist toetavad, aga sellest hoolimata leiab koda, et laiem vajadus sellise uue üksuse loomiseks puudub.
Vaidluste lahendamise üksuse sõltumatuse saavutamine finantsinspektsioonist on küsitav
Üksuse tegevuse rahastamine hakkaks toimuna finantsinspektsiooni eelarvest ning põhiliselt kaetaks kulusid finantsjärelevalve subjektide järelevalvetasudest.
Kaubanduskoda on vastu sellisele rahastamise mudelile, sest see ei taga kulupõhist ja läbipaistvat rahastamist. Lisaks tunnevad ettevõtted muret, et üksuse kulude katmine järelevalvetasudest toob kaasa järelevalvetasude tõusu.
Lisaks on tõsiselt muret tekitav, kuidas praktikas saavutatakse loodava üksuse sõltumatus ja eraldatus finantsinspektsioonist, kui vaidlluste lahendamise üksuse sõltumatust reguleeritakse mitte seaduses, vaid finantsinspektsiooni sise-eeskirjadega. Sise-eeskirjad ei ole avalikkusele kättesaadavad ning sellisel viisil sõltumatuse loomine ei tekita usaldusväärsust.
Ettevõtjad näevad ohtu võimude lahususe printsiibi järgimises ja võimaliku huvide konflikti teket, kui finantsvaidluste voliniku ametikoht luuakse eelnõus toodud kujul, sest ühelt poolt peaks finantsinspektsioon sel juhul olema erapooletu vaidluse lahendaja ning teisalt on samal ajal ka ühe vaidlusosalise karistaja järelevalve tegijana.
Otsused ei peaks olema siduvad
Eelnõu näeb ette, et finantsvaidluste voliniku ainuisikuliselt tehtud otsus on pooltele siduv ning käsitletav täitedokumendina täitemenetluses. Kaubanduskoja hinnangul tuleb täiendavalt analüüsida, kas plaanitava üksuse lahendus on põhiseadusega kooskõlas, eriti põhiseaduse §-ga 146, mille kohaselt mõistab õigust ainult kohus.
Sellest tulenevalt tegi kaubanduskoda ettepaneku jätta eelnõu edasisel menetlemisel eelnõust välja finantsvaidluste voliniku otsuse siduvuse ja otsuse käsitlemise täitedokumendina.
