"Samuti soovib kaubanduskoda, et selline täiendav hüvitis rasedale töötajale ei oleks maksustatud sotsiaalmaksuga, sest sotsiaalmaksu ei tule maksta ka mitterasedatele töötajatele makstava täiendava hüvitise pealt," seisab pöördumises, millele on alla kirjutanud koja peadirektor Mait Palts.
Kehtiva seaduse kohaselt makstakse kõigile töötajatele ajutise töövõimetuse korral teisest kuni viienda päevani hüvitist 70 protsendi ulatuses nende keskmisest töötasust. Seejuures on tööandjal soovi korral õigus hüvitada töötajale tema keskmine töötasu kogu ulatuses ning seda sotsiaalmaksuvabalt. Rasedal töötajal on ravikindlustuse seadusest tulenevalt õigus saada ajutise töövõimetuse korral haigekassalt hüvitist. Ka haigekassa poolt makstava hüvitise suurus on 70 protsenti töötaja keskmisest töötasust.
Samas rasedatele töötajatele tööandja poolt täiendava hüvitise maksmise korda hetkel ette nähtud ei ole. Kui tööandja soovib rasedale töötajale hüvitada tema haiguspäevade eest täiendavad 30 protsenti tema keskmisest töötasust, kaotab rase töötaja õiguse haigekassa poolt makstavale hüvitisele. Samuti ei oleks sellise hüvitise maksmine tööandja jaoks sotsiaalmaksuvaba, nagu on teiste töötajate puhul sellises olukorras makstavad täiendavad hüvitised,
toob Palts välja.
Koda teeb ettepaneku muuta ravikindlustuse seadust selliselt, et rase töötaja ei kaotaks õigust haigekassa poolt makstavale hüvitisele juhul, kui rase töötaja on ajutiselt töövõimetu ning tööandja otsustab hüvitada talle 30 protsenti tema keskmisest töötasust, et raseda töötaja sissetulek ei väheneks ajutise töövõimetuse ajal. "Koja poole on pöördunud mitmed meie liikmed, kes tööandjatena sooviksid ka oma rasedatele töötajatele haiguspäevade puhul täiendava osa hüvitada, kui see oleks võimalik teiste töötajatega võrdsetel alustel," märgib Palts.
Samuti teeb koda ettepaneku muuta sotsiaalmaksuseadust selliselt, et tööandja poolt sellises olukorras makstav täiendav hüvitis oleks sotsiaalmaksuvaba.
Paltsi sõnul võib seadusemuudatus suurendada eelarvelaekumisi. "Ettepanekutel puudub oluline mõju riigieelarvele, kuna täiendavat hüvitist maksab tööandja, mitte haigekassa. Pigem võib meie ettepanekul olla positiivne mõju, sest suureneda võib tulumaksu laekumine," märkis ta.
