Lapse seaduslik esindaja on tema hooldusõiguslik vanem. Varahooldus hõlmab õigust ja kohustust valitseda lapse vara, muu hulgas last esindada. Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus - seega peaksid mõlemad vanemad esindama last koos, va perekonnaseaduses toodud erijuhud.
Teatud tehingute tegemiseks lapse nimel peab vanematel olema kohtu nõusolek. Samuti ei või vanem kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel vajab ta kohtu nõusolekut.
Näiteks ei või vanem lapse nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust, sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut, teha tehingut, millega alaealine võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa, sõlmida pärandvara jagamise lepingut, sõlmida ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa omandamisele või võõrandamisele suunatud lepingut; omandada osalust juriidilises isikus või astuda selle liikmeks, omandada ja võõrandada väärtpaberid, teha tehingut, millega luuakse eestkostetava vastutus teise isiku kohustuse eest, ning tehingut, millega eestkostetava vara koormatakse teise isiku kohustuse tagamiseks, sõlmida kaasomandi jagamise, selle välistamise või edasilükkamise kokkulepet.
Kui laps pärib rahasumma, siis tuleb lisaks eeltoodule arvestada, et kui lapse raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab vanem selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut.
Kohus teeb kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Vanemad ei või lapse esindajana kinkida lapse vara. Erandina on siiski lubatud teha tavapäraseid kinkeid kõlbelise kohustuse või viisakusreeglite järgimiseks.
Vanem ei saa last esindada tehingutes, mille üks pool on laps ja teine pool vanem, vanema abikaasa, vanema otsejoones sugulane, õde või vend, välja arvatud juhul, kui tehing seisneb eranditult kohustuse täitmises lapse suhtes. Sellises situatsioonis määratakse kohtus lapsele erieestkostja. Samuti määratakse erieestkostja päritud vara valitsemiseks, kui pärandaja on määranud, et vanemad ei tohi seda vara valitseda.
Juhul kui seadus lapse nimel tehingute tegemiseks kohtu nõusolekut ei nõua, siis võib vastava tehingu teha kohtu nõusolekuta. Näiteks ei ole kohtu nõusolek nõutav, kui võõrandatakse alaealisele kuuluv auto või laev. Samas jääb kehtima keeld, mille kohaselt ei saa vanem lapse autot või laeva võõrandada endale ega perekonnaseaduses toodud isikule lähisugulaste ringist, selliseks tehinguks tuleks lapsele määrata erieestkostja.
Igal juhul tuleks lapse varalt saadavast kasust täita esmajoones varal lasuvad sissenõutavaks muutunud kohustused ning katta muud vara korrapärase valitsemise kulud. Nimetatud kuludest ülejäänud sissetulekut võib kasutada lapse ülalpidamiseks.
Kui lapse varalt saadavat kasu ei vajata vara korrapärase valitsemise kulude katteks ega lapse ülalpidamiseks, võivad vanemad seda kasutada enda ja lapse alaealiste vallaliste õdede ja vendade ülalpidamiseks, kui puuduvad muud asjakohased vahendid nimetatud isikute ülalpidamiskulude katmiseks.
Juhul kui laps pärib laenu ja kinnisasja, mida koormab laenu tagatisena hüpoteek, siis tuleks arvestada, et hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmine on tehing, mis vajab kohtu eelnevat nõusolekut ja võimalik et ka erieestkostja määramist. Perekonnaseaduse kohaselt võib vaid kohtu nõusolekul teha tehingut, millega luuakse lapse vastutus teise isiku kohustuse eest, ning tehingut, millega lapse vara koormatakse teise isiku kohustuse tagamiseks. Juhul kui hüpoteegiga soovitakse tagada vanema enda kohustust, siis tuleks sellise tehingu tegemiseks määrata lapsele eelnevalt erieestkostja.
