Esmaspäev, 21 Mai 2018 11:02

Millele mõelda siis, kui tuleb tuju asutada sihtasutus

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Siim Maripuu, vandeadvokaadi abi
Siim Maripuu, vandeadvokaadi abi Advokaadibüroo TRINITI
Sihtasutuse asutamise sooviga just igapäevaselt advokaadi poole ei pöörduta ja ehk ei pea ka. Paljud heategevuslikud sihtasutused saavad alguse aktiivsete kodanike vabal ajal tehtud uurimistööst ja notari antud headest nõuannetest. Samas on sihtasutus vorm, mis võimaldab end väga laialt asutajate soovide ja äranägemise järgi kohandada. Olles nii oma advokaadi- kui ka vabatahtlikus töös nii mõnegi sihtasutuse ja selle asutamise küsimustega kokku puutunud, tahaksin mõnd tähelepanekut jagada.

Sihtasutus – miks üldse?

Sihtasutuse vorm on kasutusel ettevõtmistes, mis üksteisest väga palju erinevad. Näiteks on üsna laialt teada, et osa Eesti suuri haiglaid tegutseb sihtasutuse vormis, samuti erinevad riiklikud ettevõtmised, mõttekojad ja heategevuslikud fondid. Samas on sihtasutus vormina loodud mingisuguse konkreetse vara haldamiseks vastavalt sihtasutuse eesmärgile. Ja see ongi sihtasutuse peamiseks erinevuseks kõikidest teistest juriidilistest isikutest – tal ei ole liikmeid, vaid ainult vara, mida vastavalt põhikirjas sätestatud korrale ja eesmärkidele kasutada tohib. Saab ette näha, et asutajatel on ka pärast asutamist õigus selle juhtimist ja tegevust oma äranägemise järgi kujundada, aga klassikalisemaks võib pidada sihtasutust, mis pärast asutamist n-ö oma elu elama hakkab. Seega on tavapärane kasutusviis just mingi eesmärgi huvides – mõne looma või metsa kaitse, küla areng, kunsti edendamine või miks mitte kohaliku saunakultuuri vedamine – fondi loomine, millest just selle eesmärgi toetamiseks tehtavaid tegevusi rahastatakse. Fond ei pea sealjuures tähendama mitte raha, vaid võib seisneda ka mis tahes muus varas. Kui aga eesmärk on teatud isikute koondamine mingi ühise eesmärgi huvides, tasuks kasutada pigem mittetulundusühingut.

Sihtasutuse asutamine

Sihtasutuse saab asutada igaüks. Selleks tuleb minna notari juurde ja allkirjastada seal asutamisotsus, mille lisaks on ka põhikiri. Sihtasutus on võimalik asutada ka testamendi alusel selliselt, et reaalne asutamine toimub testamendis kirjeldatud tingimustel ja selleks ette nähtud vara arvelt pärast asutaja surma. Igal juhul tuleb aga läbi mõelda sihtasutuse eesmärk ning edasine juhtimine.

Eesmärk

Eesmärk on ehk sihtasutusele kõige iseloomulikum omadus. Võimalikult täpselt tuleks kirjeldada, miks on just need asutajad otsustanud oma vara sihtasutusele anda. Sealjuures peaks eesmärk olema ka piisavalt lai, võimaldamaks teha kõiki asutajate soovitud tegevusi – seaduse kohaselt võib sihtasutus kasutada oma tulusid üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. On tavaline, et lisaks konkreetselt sõnastatud eesmärgile – näiteks lendoravate populatsiooni suurendamine Alutaguse metsades – sätestatakse põhikirjas ka konkreetsed tegevused, mida sihtasutus selle eesmärgi saavutamiseks teeb. Näiteks võib selleks olla juba mainitud lendoravatele elupaikade loomine, nende kunstlikes tingimustes kasvatamine ja loodusesse viimine jms. Hea on, kui see kõik annab asjaliku ja selge ülevaate plaanitavast.

Sihtasutuse juhtimine

Seadus näeb ette, et sihtasutusel peab olema juhatus ja nõukogu. Edasine on väga suures osas juba asutajate otsustada ning liikmete määramise korda ja täpset juhtimisstruktuuri piirab fantaasia. Nagu ka juba eelpool öeldud, saab sihtasutuse asutada nii, et see läheb edaspidi oma teed, aga ka nii, et asutajatel on ulatuslik kontroll toimuva üle. Seda kõike saabki reguleerida juhtimise kaudu. Näiteks võib ette näha, et asutajad on ise nõukogu liikmed või et nõukogu liikmed on asutajate määrata. Teiselt poolt võib ette näha, et nõukogusse kuuluvad mingid kindlad isikud, mingite kindlate ametite esindajad või kellegi poolt määratud liikmed. Ja ehk asutajatest läheb asi kõige kaugemale juhul, kui järgmise nõukogu määrab eelmine. Kõik need variandid (ja paljud muud) on võimalikud ja seaduslikud. Siiski tasub mõelda sellele, et sihtasutus võib jääda kestma kauemaks kui tema surelikud asutajad. Samuti on oluline regulatsiooni selgus ja lihtsus: kui liikmeid peavad määrama väga mitmed isikud või suure hulga inimeste arvuga kogud, võib see saada takistuseks edasisel toimimisel: nõukogu liikmeid lihtsalt ei valita, valimise dokumente ei saa vormistatud või valimise kord on niivõrd keeruline või segane, et seda ei olegi võimalik täita. Registril aga on kohustus enne sissekandmist kontrollida, kas soovitav nõukogu liige ikka on põhikirjaga kooskõlas valitud või määratud.

Tulumaks

Üks sihtasutuse eeliseid on ka võimalus saada kantud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja. Selline kanne võimaldab saada annetusi nii, et ettevõtjad ei pea neilt maksma tulumaksu ning füüsilised isikud saavad tehtud annetustelt tulumaksu tagasi, lisaks veel soodustused stipendiumite maksmisele jms. Selleks et kõnealusesse nimekirja saada, peab sihtasutus täitma mitmeid tingimusi. Suur osa neist puudutavad põhikirja ja peavad sellest selgelt tulenema: tegutsemine avalikes huvides ja heategevuslikult, piirangud tulu jagamise osas ja vara jagamise lõpetamisel jms. Üks vormilisi nõudeid on ka nõue, et nimekirja kandmiseks peab sihtasutus olema tegutsenud vähemalt pool aastat ja esitanud selle perioodi kohta ka majandusaasta aruande. Siinkohal tasub selleks sättida asutamise aega või esimese majandusaasta perioodi, näiteks nii, et see lõppeks veidi pärast kuue kuu möödumist registrisse kandmisest, et selles osas saaks esitada aruande.

Sihtasutusel on selgelt oma võlud – võimalus panna konkreetne vara head eesmärki teenima ja seda täpselt ja oma äranägemise järgi planeerida, sealhulgas ka kauemaks, kui me ise kestame. 

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Õigus viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

  • Ületunnitöö tasustamise reeglid ja näited
    Ületunnitöö tasustamise reeglid ja näited Teemade ring, mis seostub ületunnitööga, on lai: näiteks ületunnitöö tegemises kokkuleppimine; juhud, mil tööandjal on õigus töötajalt ühepoolselt ületunnitööd nõuda; ületundide kindlaksmääramine (töötaja „normtundide” seisukohalt); ületundide tegemise mahupiirangud; alaealise töötaja ning ohuteguritega kokkupuutuva töötaja ületunnitöö tegemise keeld; ületunnitöö hüvitamine vaba ajaga või rahaliselt. Käesolev artikkel keskendub olukorrale, kus tuleb otseselt mängu raamatupidaja käsi – ületunnitöö rahas hüvitamisega seotud teemadele.
  • Kaubanduskoda soovib haruapteekide ümberkujundamiseks lisaaega
    Eesti Kaubandus-Tööstuskoda tegi sotsiaalministeeriumile ettepaneku muuta ravimiseadust nii, et praegustel üldapteekidel jääks piisavalt aega muuta oma haruapteegid üldapteekideks.
  • Sester: ka sõidujagajad peavad edaspidi esitama sõidukikaardi andmed
    Majanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri sõnul peavad lähitulevikus sõidujagamisteenust osutavad juhid rakenduses esitama ka sõidukikaardi andmed.
  • Miks pank oma kliendi tehingutesse sekkub?
    Viimasel ajal on sagenenud tarbijate pöördumised finantsinspektsiooni seoses pankade hoolsusmeetmete rakendamisega. Näiteks on finantsinspektsioonilt uuritud, kas pangal on õigus nõuda täiendavaid selgitusi ja töölepingut, et tuvastada arvelduskontole pandud sularaha algset päritolu, ja kui klient seda ei esita, kas pank võib piirata tema arvelduskonto kasutamisõigust.
  • Tegutseva ettevõtte ostu või osanikuks hakkamise riskid ja võimalused
    Tegutseva ettevõtte ostu või osanikuks hakkamise riskid ja võimalused Tegutseva ettevõtte ostmise taga võivad olla mitmesugused motiivid: näiteks soov turuosa suurendada, uuele tegevusalale siseneda või konkurentsi vähendada. Ettevõtte ostmine võib anda võimaluse laieneda ja enda positsiooni konkurentidega võrreldes parandada.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes