Esmaspäev, 21 Mai 2018 11:02

Millele mõelda siis, kui tuleb tuju asutada sihtasutus

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Siim Maripuu, vandeadvokaadi abi
Siim Maripuu, vandeadvokaadi abi Advokaadibüroo TRINITI
Sihtasutuse asutamise sooviga just igapäevaselt advokaadi poole ei pöörduta ja ehk ei pea ka. Paljud heategevuslikud sihtasutused saavad alguse aktiivsete kodanike vabal ajal tehtud uurimistööst ja notari antud headest nõuannetest. Samas on sihtasutus vorm, mis võimaldab end väga laialt asutajate soovide ja äranägemise järgi kohandada. Olles nii oma advokaadi- kui ka vabatahtlikus töös nii mõnegi sihtasutuse ja selle asutamise küsimustega kokku puutunud, tahaksin mõnd tähelepanekut jagada.

Sihtasutus – miks üldse?

Sihtasutuse vorm on kasutusel ettevõtmistes, mis üksteisest väga palju erinevad. Näiteks on üsna laialt teada, et osa Eesti suuri haiglaid tegutseb sihtasutuse vormis, samuti erinevad riiklikud ettevõtmised, mõttekojad ja heategevuslikud fondid. Samas on sihtasutus vormina loodud mingisuguse konkreetse vara haldamiseks vastavalt sihtasutuse eesmärgile. Ja see ongi sihtasutuse peamiseks erinevuseks kõikidest teistest juriidilistest isikutest – tal ei ole liikmeid, vaid ainult vara, mida vastavalt põhikirjas sätestatud korrale ja eesmärkidele kasutada tohib. Saab ette näha, et asutajatel on ka pärast asutamist õigus selle juhtimist ja tegevust oma äranägemise järgi kujundada, aga klassikalisemaks võib pidada sihtasutust, mis pärast asutamist n-ö oma elu elama hakkab. Seega on tavapärane kasutusviis just mingi eesmärgi huvides – mõne looma või metsa kaitse, küla areng, kunsti edendamine või miks mitte kohaliku saunakultuuri vedamine – fondi loomine, millest just selle eesmärgi toetamiseks tehtavaid tegevusi rahastatakse. Fond ei pea sealjuures tähendama mitte raha, vaid võib seisneda ka mis tahes muus varas. Kui aga eesmärk on teatud isikute koondamine mingi ühise eesmärgi huvides, tasuks kasutada pigem mittetulundusühingut.

Sihtasutuse asutamine

Sihtasutuse saab asutada igaüks. Selleks tuleb minna notari juurde ja allkirjastada seal asutamisotsus, mille lisaks on ka põhikiri. Sihtasutus on võimalik asutada ka testamendi alusel selliselt, et reaalne asutamine toimub testamendis kirjeldatud tingimustel ja selleks ette nähtud vara arvelt pärast asutaja surma. Igal juhul tuleb aga läbi mõelda sihtasutuse eesmärk ning edasine juhtimine.

Eesmärk

Eesmärk on ehk sihtasutusele kõige iseloomulikum omadus. Võimalikult täpselt tuleks kirjeldada, miks on just need asutajad otsustanud oma vara sihtasutusele anda. Sealjuures peaks eesmärk olema ka piisavalt lai, võimaldamaks teha kõiki asutajate soovitud tegevusi – seaduse kohaselt võib sihtasutus kasutada oma tulusid üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. On tavaline, et lisaks konkreetselt sõnastatud eesmärgile – näiteks lendoravate populatsiooni suurendamine Alutaguse metsades – sätestatakse põhikirjas ka konkreetsed tegevused, mida sihtasutus selle eesmärgi saavutamiseks teeb. Näiteks võib selleks olla juba mainitud lendoravatele elupaikade loomine, nende kunstlikes tingimustes kasvatamine ja loodusesse viimine jms. Hea on, kui see kõik annab asjaliku ja selge ülevaate plaanitavast.

Sihtasutuse juhtimine

Seadus näeb ette, et sihtasutusel peab olema juhatus ja nõukogu. Edasine on väga suures osas juba asutajate otsustada ning liikmete määramise korda ja täpset juhtimisstruktuuri piirab fantaasia. Nagu ka juba eelpool öeldud, saab sihtasutuse asutada nii, et see läheb edaspidi oma teed, aga ka nii, et asutajatel on ulatuslik kontroll toimuva üle. Seda kõike saabki reguleerida juhtimise kaudu. Näiteks võib ette näha, et asutajad on ise nõukogu liikmed või et nõukogu liikmed on asutajate määrata. Teiselt poolt võib ette näha, et nõukogusse kuuluvad mingid kindlad isikud, mingite kindlate ametite esindajad või kellegi poolt määratud liikmed. Ja ehk asutajatest läheb asi kõige kaugemale juhul, kui järgmise nõukogu määrab eelmine. Kõik need variandid (ja paljud muud) on võimalikud ja seaduslikud. Siiski tasub mõelda sellele, et sihtasutus võib jääda kestma kauemaks kui tema surelikud asutajad. Samuti on oluline regulatsiooni selgus ja lihtsus: kui liikmeid peavad määrama väga mitmed isikud või suure hulga inimeste arvuga kogud, võib see saada takistuseks edasisel toimimisel: nõukogu liikmeid lihtsalt ei valita, valimise dokumente ei saa vormistatud või valimise kord on niivõrd keeruline või segane, et seda ei olegi võimalik täita. Registril aga on kohustus enne sissekandmist kontrollida, kas soovitav nõukogu liige ikka on põhikirjaga kooskõlas valitud või määratud.

Tulumaks

Üks sihtasutuse eeliseid on ka võimalus saada kantud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja. Selline kanne võimaldab saada annetusi nii, et ettevõtjad ei pea neilt maksma tulumaksu ning füüsilised isikud saavad tehtud annetustelt tulumaksu tagasi, lisaks veel soodustused stipendiumite maksmisele jms. Selleks et kõnealusesse nimekirja saada, peab sihtasutus täitma mitmeid tingimusi. Suur osa neist puudutavad põhikirja ja peavad sellest selgelt tulenema: tegutsemine avalikes huvides ja heategevuslikult, piirangud tulu jagamise osas ja vara jagamise lõpetamisel jms. Üks vormilisi nõudeid on ka nõue, et nimekirja kandmiseks peab sihtasutus olema tegutsenud vähemalt pool aastat ja esitanud selle perioodi kohta ka majandusaasta aruande. Siinkohal tasub selleks sättida asutamise aega või esimese majandusaasta perioodi, näiteks nii, et see lõppeks veidi pärast kuue kuu möödumist registrisse kandmisest, et selles osas saaks esitada aruande.

Sihtasutusel on selgelt oma võlud – võimalus panna konkreetne vara head eesmärki teenima ja seda täpselt ja oma äranägemise järgi planeerida, sealhulgas ka kauemaks, kui me ise kestame. 

Toetajad

IKS logo 1

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Õigus viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

  • Juhatuse liikme valimisest ja ametiaja pikendamisest ja riigikohtu vastuolulistest seisukohtadest
    Juhatuse liikme valimisest ja ametiaja pikendamisest ja riigikohtu vastuolulistest seisukohtadest

    Riigikohus kinnitas hiljuti üle põhimõtte, et isiku tegutsemist juhatuse liikmena on osanikel võimalik tagantjärele ka heaks kiita, isegi kui tema volitused on lõppenud.

  • Jõuluvana aus ja konkreetne hinnang päkapikubüroode teenusekvaliteedile 2018
    Jõuluvana aus ja konkreetne hinnang päkapikubüroode teenusekvaliteedile 2018

    Jõuludega seotud pärimustes leidub rohkelt spekulatsioone sellest, mida Jõuluvana jõulude vahele jääval perioodil teeb. Vana lahkel loal võime käesolevaga oma kliendi tegemistelt veidi saladusloori tõsta.

  • Menetlusse võeti isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu
    Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse põhiseaduskomisjoni 13. detsembril algatatud isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu (778 SE), mis näeb ette Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse ja õiguskaitsevaldkonna direktiivi rakendumise eri õigusvaldkondades.
  • Muudatused perehüvitiste seaduses septembris 2019
    Muudatused perehüvitiste seaduses septembris 2019 Alates 1. septembrist 2019 hakkavad kehtima järgmised muudatused:
  • Kohustusliku tööõnnetuskindlustuse kitsaskohad
    Kohustusliku tööõnnetuskindlustuse kitsaskohad Sotsiaalministeeriumi koostatud tööõnnetuskindlustuse väljatöötamiskavatsus on saanud palju vastukaja, leidnud nii toetust kui ka vastuseisu. Eelkõige nenditakse, et teema on oluline, kuna ei saa salata, et inimeste tervena püsimine ja tööturul kaua aktiivsena osalemine on kõigi huvides. Ometi on väljatöötamiskavatsuses mitmeid kitsaskohti, millest tulenevalt on mitmed organisatsioonid ja huvigrupid selle suhtes vastumeelsust väljendanud, leides, et väljatöötamiskavatsuses püstitatud eesmärke ei ole selles kirjeldatud kujul võimalik saavutada. Selles artiklis annab Advokaadibüroo LMP advokaat Birje Kalmus ülevaate kavandatavate muudatuste kriitikast erinevate huvigruppide pilgu läbi.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes