Õiguskantsleri sõnul tuvastasid tema nõunikud möödunud aasta detsembris Tallinna kainestusmaja kontrollides, et seal on probleeme sellega, et kambritesse paigutatud inimestele ei anta madratseid, kambrites pole joogitopse ning meditsiiniosakonnas on kasutusel vananenud seadmed.
„Kainestusmaja ametnikega peetud vestlustest võib järeldada, et enesevigastamisele kalduvaid inimesi on paigutatud kainestuskambrisse ka alasti ning neile pole antud madratsit. See ei ole sobiv abinõu inimese enesekahjustamise vältimiseks. Pealegi ei ole ennast kahjustava suitsiidse inimese koht kainestusmajas,” märkis õiguskantsler.
Õiguskantsler toonitas, et enesele ohtliku inimese kainestuskambrisse paigutamise kohta peab otsuse tegema kainestusmaja tervishoiutöötaja. „Põhjalik ja korrektne esmane tervisekontroll on äärmiselt oluline nii inimese enda kui ka personali seisukohast. Nii saab muu hulgas kindlaks teha, kas inimesel võib olla vaimse tervise probleeme ning kalduvust enesekahjustamisele,” lisas õiguskantsler.
Kainestusmajja toodud inimest kontrollib kõigepealt õde, kes otsustab, kas inimese võib paigutada kainestuskambrisse või mitte. „Kui tervishoiutöötaja leiab, et inimeselt peab enne kainestuskambrisse paigutamist tema turvalisuse huvides riided ära võtma, peab talle viivitamata andma asemele ohutu riietuse. Lisaks tuleb inimesele väljastada rebenemiskindel madrats,” rõhutas õiguskantsler.
Lisaks avastasid õiguskantsleri nõunikud möödunud aasta lõpus Tallinna kainestusmajas läbiviidud kontrollkäigul, et kainestusmaja kambrites ei ole joogitopse. Kainestusmaja ametnikud ei osanud ka selgitada, miks ei saa kainestusmajja toodud inimesele ühekordselt kasutatavat topsi anda. „Selleks, et kinnipeetu saaks kainestuskambris joogivett paremini kätte, tuleks talle anda kambrisse kaasa puhas joogitops,” leidis õiguskantsler.
Veel selgus, et politseinike kaasabil seotakse joobes inimene kainestusmaja meditsiiniosakonnas sageli voodi külge riidest rihmadega, et oleks võimalik talle meditsiiniabi osutada. Näiteks seoti mullu 28. novembril meditsiiniosakonnas voodi külge inimene, kes oli kontaktne, kuid meditsiinitöötaja hinnangul ebaadekvaatne ja rahutu. „Inimese ohjeldamine kainestusmajas tervishoiuteenuse osutamise eesmärgil ei ole lubatud,” toonitas õiguskantsler.
Arstiabi andmise ajal võib inimese liikumisvabadust piirata vaid tahtest olenematu psühhiaatrilise abi osutamisel, psühhiaatrilise sundravi kohaldamisel ning nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel teatud juhtudel nakkushaigele tahtest olenematu ravi osutamisel.
Vestlusest kainestusmaja töötajatega selgus, et mitu meditsiiniosakonna vererõhumõõtjat on vananenud ning seetõttu ei ole võimalik kainestusmajja toodud inimestele teha esmast tervisekontrolli kiiresti ja täpselt.
Kuna seadmed on vanad, ei ole nende mõõtmistulemused usaldusväärsed. Talvel võib ette tulla juhtumeid, kus kainestusmajja tuuakse alajahtumise tunnustega inimesi, kellele tuleb otsekohe osutada meditsiiniabi. Meditsiiniosakonnas puudub aga vedelike soojenduskapp, mida saaks kasutada alajahtunud patsientide raviks vajalike vedelike soojendamiseks,
märkis õiguskantsler.
