Juhtum sai lõpu möödunud nädalal, kui Riigiprokuratuur saatis asjaosalistele määruse, mille järgi menetlus lõpetatakse ning kohtuasja ei algatata, kirjutab Postimees.
Prokuratuuri sõnul oli menetlus vajalik ning Prisma tegevjuhi Janne Lihavaineni väide, et Tere ähvardas Prismat tarnete lõpetamisega kui viimane hinda ei tõsta, leidis kinnitust – Tere ähvardaski piimatoodete tarnimise lõpetamisega, kui hinnatõusuettepanekut vastu ei võeta. Kartellikokkulepe siiski kinnitust ei leidnud.
Prokuratuuril pole kindlust kahtlusaluste vahel sõlmitud kokkuleppe motiivi asjus. Kartellikokkuleppes saaks Teret süüdistada juhul, kui Prismat oleks ähvardatud konkurentsi kahjustamise eesmärgil. See aga tõendamist ei leidnud. Tere väitel sooviti kokkuleppega parandada lehmapidajate majanduslikku olukorda. Kruuda sõnul teenisid piimatootjad lubamatult vähe. Siinkohal saavad tõendid otsa.
Kas Kruuda ettevõttel olid õilsad motiivid või seadusvastased kavatsused? Prokuratuur ei tea seda, kuna rohkem tõendeid polnud võimalik hankida. Seetõttu tuli menetlus lõpetada kohtusse pöördumata. Riigiprokuratuuri avalike suhete juht Kadri Tammai ütles, et kriminaalmenetlusele kulutatud summasid pole prokuratuur veel hinnanud.
Kruuda ettevõtte esitatud põhjenduse kasuks räägib kaalukas fakt: päev pärast kahtlusaluse kartellikokkuleppe esitamist Prismale korraldasid lehmapidajad Rocca al Mare Prisma ees meeleavalduse. Vihased piimatootjad lubasid kallata poe ette sõnnikuhunniku, kui Prisma piima hinda ei tõsta. Väärib mainimist, et sõnnikuhunnik oli lehmapidajatel lausa kohale toodud. Ka Selveri kartellileppest tingitud hinnatõusu versioon ei leidnud tõendamist.
Kuna kartellikokkulepe kinnitust ei saanud, jääbki kõlama järgmine versioon: Kruuda kavatses hindade tõstmise abil parandada lehmapidajate majanduslikku olukorda.
Kruuda sõnul lõpetati uurimine, sest kahtlused ei saanud kinnitust. Kõik. Täpsemalt ta kommenteerida ei soovinud. Piimatööstuse juhil on siiski üks pretensioon. "Menetluseks kulus neli aastat … Selle ajaga läheb sündinud laps eelkooli," ütles ärimees.
Põhiliseks probleemiks peab ta seda, et ülekuulamise tõttu kannatasid Selveri ja Tere palgatöötajad: mitu müügijuhti, kliendihaldur, ostudirektor, riknevate toodete grupijuht, müügidirektor. Muuhulgas vajas prokuratuur infot Tere eelmise juhatuse tegevuse kohta 2009. aastal. "Kujutage ette, koostatakse kriminaalsüüdistust keskmist palka teeniva kolme lapse ema vastu! Ka temal on vanemad, sugulased … Nukker on see, et närvirakud ju ei taastu," selgitas Kruuda.
Kruuda sõnul on probleem seegi, et säärased uurimised tekitavad ettevõtetele asjata majanduslikku kahju. Täpseid summasid ei soostunud ta avaldama, kuid üht-teist andis siiski mõista.
Kuna ajakirjandus kirjeldas Selverit ja Teret kriminaalasjas kahtlustatavatena, oli mainekahju paratamatu. Seetõttu tuli osta suhtekorraldusteenust. "Oleme ka rahvusvahelised ostjad, ostame pakendeid ja muid lisatarvikuid. Kui guugeldada ja silma paistab kriminaalmenetlus, siis rahvusvahelised ettevõtted eelistavad meist eemale hoida," selgitas Kruuda.
Et kaalukausil lasus kriminaalsüüdistuse koostamine, tuli palgata juristid. Advokaadibüroo arveks hindas Kruuda 50 000 – 75 000 eurot. Kogukahju pole aga teada ning tegemata jäänud rahvusvaheliste tehingute väärtust on keeruline tagantjärele hinnata.
Konkurentsiameti uurijad puistasid 2010. aasta oktoobris piimatööstusettevõtte Tere ja kaubandusketi Selver AS kontoreid. Uurimise käigus kuulati üle nii ettevõtete juhte kui ka reatöötajaid. Veel kaks aastat tagasi võrdles konkurentsiameti peadirektor Märt Ots piimakartellisüüdistust maadevahetuse kaasuse mõõtmetega.
