10.02.2022 Neljapäev

Piirangud kasvatasid halduskohtute töökoormust

Justiitsministeeriumi kokku pandud Eesti kohutute statistikast selgus, et möödunud aastal suurenes enim halduskohtutesse jõudnud asjade arv. Seda paisutasid ennekõike koroonapiirangute vaidlustamiseks esitatud kaebused, mida oli aasta peale kokku vähemalt 265.

Kohtute lõikes suurenes koormus enim Tallinna Halduskohtus, koguni 20%. Tallinna Halduskohtusse esitati 164 ja Tartu Halduskohtusse 101 kaebust piirangute vastu.
Kohtute lõikes suurenes koormus enim Tallinna Halduskohtus, koguni 20%. Tallinna Halduskohtusse esitati 164 ja Tartu Halduskohtusse 101 kaebust piirangute vastu. Foto: wallpapertip

Avalik arutelu meie põhiõiguste, vabaduste ja kohustuste üle on justiitsminister Maris Lauri sõnul üks väike positiivne killuke kogu tervishoiukriisi murekohtade lõputus reas.

„Tunnustan kohtuid, neil on tulnud hinnata piirangute proportsionaalsust ja selgitada oma lahendeid avalikkusele. Avatud suhtlemine aitab kasvatada usaldusväärsust ning tasakaalukad ja argumenteeritud põhjendused on aidanud inimestel saada selgust. Kohtute head tööd kinnitab hiljutine institutsioonide usaldusväärsuse uuring, mille kohaselt usaldab neid 71 protsenti Eesti inimestest,“ sõnas Lauri. 

Halduskohtutele laekus 2021. aastal 3119 asja ehk 14% rohkem kui aastal 2020. Kohtute lõikes suurenes koormus enim Tallinna Halduskohtus, koguni 20%. Tallinna Halduskohtusse esitati 164 ja Tartu Halduskohtusse 101 kaebust piirangute vastu. 

Halduskohtute koormus kasvas veel keskkonnaõiguse, maksuõiguse, planeerimise ja ehituse, riigihangete, rahvastiku, hariduse ja kultuuri ning korrakaitse asjades. 

Hüppeline kasv täiteasjades 

Eesti maakohtutele saabus lahendamiseks 34 251 tsiviilasja, millest ligikaudu pooled esitati Harju Maakohtusse, 23% Tartu Maakohtusse, 14% Viru Maakohtusse ja 13% Pärnu Maakohtusse. Kõikides menetlusliikides 2021. aasta jooksul saabunud asjade peale kokku oli ühe kohtuniku keskmine koormus Harju maakohtus 385, Pärnu maakohtus 360, Tartu maakohtus 365 ja Viru maakohtus 330 tsiviilasja.

„Ülemöödunud aastal suurenes maakohtutes koormuse oluliselt, eelmisel aastal jäi koormus umbes samale tasemele. Kuigi lahendatavate asjade arv ühe kohtuniku kohta on jätkuvalt kõrgem soovitust väärib kindlasti tunnustust see, et keskmine lahendamise aeg püsib stabiilselt Euroopaga võrreldes lühikesena,“ tõi Lauri välja. 

Tsiviilasjade üldine keskmine lahendamise aeg 101 päeva jäi eelmisel aastal varasemate aastatega võrreldavale tasemele ja maakohtud lahendasid kokku 33 952 tsiviilasja (2% rohkem kui varasemal aastal). Küll aga kasvas üle aastaste menetluste arv 7% võrra (aasta lõpuks oli maakohtutes menetluses üle aasta 1816 tsiviilasja) ja pikenes hagiasjade sisuline keskmine menetlusaeg. 

Tsiviilasjade sisuline jaotus on jäänud varasemate aastatega võrreldes suures pildis samaks. Ühe kolmandiku maakohtu tsiviilasjadest moodustavad perekonnaõiguse asjad koos laenu- ja krediidilepingutest tulenevate vaidlustega. 

Eelmist aastat iseloomustas täitmise asjade arvu väga järsk suurenemine (90%). Maakohtutele laekus selliseid asju lahendamiseks 1937 ehk 6% kõikidest saabunud tsiviilasjadest.  Kuna nendest 946 olid isiku avaldused täitemenetluse lõpetamiseks nõude aegumise tõttu, mille aluseks on 1. aprillist kehtima hakanud seadusemuudatus, oldi selliseks koormuse kasvuks ministri sõnul valmis. 

„Möödunud aastal said võlgnikud viimase kolmekümne aastal jooksul esmakordselt taotleda täitemenetluse lõpetamist aegumise tõttu. Kuna täitmine aegub  üldjuhul 10 aasta möödumisel täitedokumendi täitmiseks esitamisest, siis korraga saabus see võimalus väga paljudel. Kindlasti hoidis suurema koormuse maakohtutes ära ka justiitsministeeriumis ettevalmistatud seaduse muudatus, mis võimaldab lõpetada täitemenetluse nõude täitmise aegumise tõttu varasemast kiiremini ja väiksemate kuludega ning kohtusse sootuks pöördumata, kohtutäiturile esitatava avaldusega,“ selgitas Lauri.  

Kohtutes kasvab ka piiriülene koostöö, võrreldes varasemaga on 16% võrra suurenenud rahvusvahelise õiguseabi asjade hulk, 2021. aastal laekus maakohtutele menetlemiseks kokku 1454 välisriigi kohtulahendi tunnustamise ja dokumentide kättetoimetamise või tõendite kogumise menetlust. 

Kriminaalasjade hulk jätkuvalt langeb, aga töökoormus ei vähene

Kriminaalmenetluses maakohtutele laekunud asjade arv kahanes võrreldes 2020. aastaga kokku umbes 4%, kusjuures üldmenetluses kohtutesse saadetud asjade arv umbes 7%. Kahjuks kohtunikud oma töös seda ei tunne, sest üldmenetlusasjad on hinnanguliselt 15% võrra ajamahukamaks muutunud. 

„Igasuguste numbrite taga on oluline näha ka konteksti. Kriminaal- ja üldmenetluses näeme, et kuigi asju on vähem, muutuvad need aasta-aastalt keerukamaks ja mahukamaks. Seda nii kuritegude olemuse kui ka seadusandluse tõttu. Näiteks vajab jätkuvalt lahendamist sideandmete küsimus, mis on raskete kuritegude avastamisel ja lahendamisel üks väga oluline tööriist,“ tõi Lauri välja. 

Ringkonnakohtute töökoormus on viimaste aastate suurim 

Ringkonnakohtutesse saabus apellatsiooni- ja määruskaebemenetluses 3078 tsiviilasja, 1818 kriminaalmenetlusasja, 143 väärteoasja ja 1488  haldusasja. Võrreldes varasemate aastatega on ringkonnakohtunike koormus  tsiviilasjades kasvanud  ligikaudu 9% ja haldusasjades umbes 20%. Süüteoasjades jäi koormus varasemale tasemele. 

Kõikidest ringkonnakohtutesse esitatud kaebustest kasvas enim apellatsioonkaebuste hulk, 10% võrreldes varasemaga (kokku kõikides menetlusliikides laekus 2189 apellatsioonkaebust).  Apellatsioonimenetluses laekus  iga Tallinna ringkonnakohtuniku menetlusse keskmiselt 52 ja iga Tartu ringkonnakohtuniku menetlusse keskmiselt 49 apellatsioonkaebust. Sellele lisaks veel vastavalt 82 määruskaebemenetlust Tallinna Ringkonnakohtus ja 108 Tartu Ringkonnakohtus. 

E-teenused tagavad kiire menetluse

Kinnistusosakonna koormus on viimaste aastatega jõudnud eelmise majandusbuumi (2007 – 2008) tasemele, näiteks omanikuvahetusi registreeriti möödunud aastal ligikaudu 120 tuhat.  Samuti oli suur registriosakonna koormus, kuhu saabus menetlemiseks ligikaudu 108 tuhat kandeavaldust.
Maksekäsu kiirmenetluses esitati taas rohkelt avaldusi,  kokku 43 676. Aastaga lahendati üle 41 419 avalduse ning samas jäi keskmine menetlusaega 52 päevaseks.

Hea meel on sellest, et vaatamata töökoormuse kasvule on säilinud menetluskiirus kõigis osakondades ning registriosakonnas pannakse rohkem rõhku ka järelevalve tõhustamisse -  vaadati läbi üle 210 000 majandusaasta aruande ning algatati üle 50 000 järelevalvemenetluse,

lisas Lauri. 


Täpsemalt saab 2021. aasta statistikaga tutvuda kohtute veebilehel.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255