Teisipäev, 11 Aprill 2017 13:20

Piits ja präänikud tööandja osalusoptsiooni maksumuudatustes

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Siim Maripuu, advokaat
Siim Maripuu, advokaatAdvokaadibüroo TRINITI

Mis saaks olla parim viis olulise töötaja lojaalsuse tagamiseks ning temas tõelise omanikutunde tekitamiseks, kui talle ettevõttes osaluse andmine. Tulevikus tööandja osaluse saamine on võtmetöötajale oluline motivaator ning erinevate seadusmuudatustega on seda ka maksualaselt soodustatud.

2010. aastal muutus maksuvabaks osalusoptsiooni andmine, kui lepingu sõlmimise ja osaluse saamise vahel on vähemalt kolm aastat. Nüüd plaanitakse järgmist sammu. Kas see aga ka tegelikkuses optsioone selgemaks või atraktiivsemaks muudab ning milliseid piiranguid eelnõu optsioonide osas sisaldab, on iseasi.

Aga kuidas siis senini?

1. jaanuaril 2011. aastal jõustunud tulumaksuseaduse muudatustega mistahes osalusoptsioonide andmist andmise hetkel enam erisoodustuseks ei loeta. Täiendavalt, kui optsiooni alusel omandatakse osalus tööandjas või tööandja kontserni kuuluvas äriühingus, loetakse maksuvabaks ka optsiooni alusel saadava osaluse omandamist tingimusel, et lepingu sõlmimise ja osaluse omandamise vahel on vähemalt kolm aastat. Käin viimase kahe lause sisu veel üle – esimesel juhul räägime optsiooni andmise hetkest, teisel juhul sellesama optsiooni alusel tööandja osaluse omandamisest. Kui selliseid sätteid ei oleks, saaks maksustada optsiooni andmist ja osaluse omandamist eraldi.

Muudatuste taust

Start-up on mõiste, mis paneb tänapäeva Eestis paljud rattad veerema. Nii on suur osa viimaste aastate ärikeskkonnas toimunud muudatustest üht või teistpidi iduettevõtlusega seotud. Näiteks start-up äriseadustiku eelnõu, millega oluliselt lihtsustati osaühingusse kapitali kaasamist. Nii on ka osalusoptsioonidega. Meid hetkel valitseva Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punkt 2.6. näeb ette tööstus- ja teenusmajandussektorile konkurentsivõimelise maksu- ja regulatiivse keskkonna loomise ning üks alapunktidest sisaldab analüüsi ja ettepanekuid ettevõtte müügi korral osalusoptsioonide maksustamise kohta. Selle põhjal võiks oodata olulisi lihtsustusi. Neid eelnõus ka on, ent kindlasti on osalusoptsioonide juures veel mitmeid küsimusi, mida ka tulevikus lahendada. Nagu ikka, on lisaks antud präänikutele ka veidi piitsa.

Präänik 1: Ühingu muutmise õigus

Vastavalt eelnõule, mille jõustumine seadusena on plaanitud 1. juulist 2017, on optsiooni alusvara pärast optsiooni andmist võimalik muuta. See tähendab, et kui peaksite mingil põhjusel soovima tööandja osaluse asemel anda töötajale hoopis emafirma või muu kontserni osalise osaluse, siis arvestatakse tähtaega siiski esialgse optsiooni andmisest ning esialgsest kuupäevast kolme aasta möödumisel on muudetud optsioon samas väärtuses maksuvaba. Plaanitav muudatus avardab küll mõnevõrra vabadust optsioonide kasutamisel, kuid sisulist muutust ei tekita.

Präänik 2: Varasem proportsionaalne realiseerimine

Elus tuleb kõike ette ja kolm aastat on pikk aeg. Seetõttu ongi eelnõu kohaselt võimalik optsiooni maksuvabastust ka osaliselt kasutada, kui kogu kolm aastat ei ole veel täis. See on aga lubatud üksnes kahel juhul. Esiteks siis, kui kolmeaastase optsioonilepingu kehtivuse ajal võõrandatakse omaniku poolt kogu osalus selles ühingus, mille osanikuks töötaja vastavalt lepingule peaks saama. Teiseks siis, kui töötaja kaotab töövõime või hukkub. Sellistel juhtudel on maksuvaba osa, mille suurus vastab proportsionaalselt lepingu sõlmimisest kuni sündmuse saabumiseni võrreldes kogu optsiooniperioodiga (mis võib olla ka pikem, kui kolm aastat). Plaanitav regulatsioon võiks anda ka mänguruumi optsioonide andmisel, kui näiteks osaluse müük on ette teada. Siiski tuleb ka siinkohal tõdeda, et muudatus saab lahendada töötaja jaoks üksnes olukorda, kus ta omaniku võõrandamisotsusest või enda tervislikust seisundist tulenevalt võib osalusoptsiooni kaotada. Et see kuidagi optsiooni kasutamist tööandja jaoks atraktiivsemaks muudab, ei ole usutav.

Piits: Teatamiskohustus

Päris mitmesse viimase aja majandustegevust puudutavasse eelnõusse on olnud sisse kirjutatud absoluutne teatamiskohustus. Nii ka antud juhul. Nimelt kardetakse, et puudub võimalus kontrollida, mis hetkel optsioonilepingud sõlmitud on. Sellise riski vältimiseks peab tööandja esitama sellised optsioonilepingud, mis ei ole kas notariaalselt tõestatud või digitaalselt allkirjastatud, Maksu- ja Tolliametile viie tööpäeva jooksul sõlmimisest alates. Mis täpselt sellise kohustuse rikkumisel juhtub, eelnõu ei ütle. Kas siis hakkab mainitud kolm aastat kehtima teatamise hetkest või ei rakendata sellise kohustuse rikkumisel maksuvabastust või ei ole rikkumisel üldse mingit tagajärge, on segane ning selle peab välja selgitama kohtupraktika, kui eelnõud ses osas enam ei muudeta.

Kokkuvõtteks

Kuigi valitsuse poolt seatud eesmärk on üllas, on pakutud muutused osalusoptsioonide kasutamisele siiski väikese, kui mitte olematu tähtsusega. Selliselt jääb plaanitud muudatuste eluline vajadus ja tegelik eesmärk arusaamatuks, see ei tulene ka eelnõu seletuskirjast. Jah, töötajale antava optsiooni sisu osas on mõned uued võimalused, kuid teatamiskohustus võib tööandja soovi optsioon väljastada isegi vähendada. Kui aga tööandja optsiooni väljastada ei soovi, siis ei ole mistahes võimalustest optsiooni sisus mingit kasu.

Plaanitud muudatused peaksid jõustuma 1. juulil 2017 ning kehtivad optsioonilepingutele, mis on sõlmitud pärast seda kuupäeva. Seega tasub kaaluda teatamiskohustusega kaasnevat ning kujundada optsioonilepingu sisu vastavalt võimalikule varasemale realiseerimisele ning alusvara muutmise võimalusele. Need aga ei ole kindlasti ainsad teemad, millele optsioonilepingu sõlmimisel mõelda. Optsiooni realiseerimise asjaolud, väljateenimise tingimused, optsiooni kehtivus töösuhte lõppemisel (ja töösuhte lõppemise asjaolud) ning osaluse omandamise tehnilised küsimused tasub samuti läbi rääkida ja lepingusse kirja panna. Võtke kindlasti ühendust, kui enda mõtted selles osas otsa saavad.

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Õigus viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

  • Kaubamärgiomanike õiguste kaitse internetis – Eesti kohus pöördus küsimusega Euroopa Liidu Kohtusse
    Kaubamärgiomanike õiguste kaitse internetis – Eesti kohus pöördus küsimusega Euroopa Liidu Kohtusse

    Internet annab varasemaga võrreldes kujutlematuid võimalusi. Interneti poolt pakutav anonüümsus on kindlasti väärtus – seda nii tagakiusatud ajakirjanikele sõnavabadust piiravates riikides või ka töötajale, kes muidu ei julge kuhugi pöörduda seoses rikkumistega, mis tööandja on salamisi toime pannud. Samal ajal võimaldab internet anonüümsust ka isikutele, kes võivad seda kuritarvitada. Nii on ka vaidluses, mille osas Eesti kohus küsis eelotsust Euroopa Liidu Kohtult. Eesti kohus küsib sisuliselt selle kohta, kui kaugele võib võltskaupa müüvate veebilehtede toimimisele kaasaaitaja minna väitega, et tema pakub võltskauba müüjatele vaid tehnilist tuge.

  • Elatisabifond – kellele ja milleks?
    Elatisabifond – kellele ja milleks? Sageli on üksinda last kasvatavad vanemad arvamusel, et teise vanema vastu pole mõtet elatise hagi esitada, kuna tulemust sel pole – elatise tasumiseks kohustatud vanemal ametlik sissetulek puudub ning samuti pole tal vara, mille kohtutäitur saaks maha müüa. Just selliste olukordade vältimiseks on Eestis loodud elatisabifond. 2017. aasta algusest lisandus kohtumenetlusaegse elatisabi kõrvale ka täitemenetlusaegne elatisabi, millega tagatakse üksinda last kasvatava vanema lapsele riigi poolt igakuine elatisraha. Elatisabi suurus on 100 eurot kuus lapse kohta.
  • Uue riigihangete seaduse kriitika pole õigustatud
    Uue riigihangete seaduse kriitika, nagu riivaks seadus ärisaladuste kaitsmise nimel avalikke huve, pole õigustatud, leiab Kadri Matteus Advokaadibüroost COBALT.
  • Karilaid: aasta jooksul väikeaktsionäride kaitse ei muutu
    Õiguskomisjoni esimehe, Keskerakonna fraktsiooni kuuluva Jaanus Karilaiu sõnul väikeaktsionäride õiguste suurem kaitse aasta jooksul ei muutu ja võib suureneda järgmise parlamendikoosseisu eestvedamisel.
  • Töösuhte erakorraline lõpetamine
    Töösuhte erakorraline lõpetamine Töösuhete alustamine ja lõpetamine on tööelu igapäevane osa. Et mitte kulutada oma aega ja ressursse, tuleb tööleping lõpetada korrektselt ning kooskõlas kehtivate seadustega. Järgides seaduses sätestatud reegleid, on võimalik vältida pikki ja kulukaid vaidlusi.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes