Reede, 14 Juuli 2017 16:40

Telefoni remondi ja hooldusega seotud vaidlusi on võimalik ennetada

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Kuna nutitelefon on pea igaühel, kurdavad tarbijad üha sagedamini, et remondi käigus on telefonile tekitatud mehhaanilisi vigastusi, mida enne ei esinenud. Selliste vaidluste tekkimist saavad ennetada nii tarbijad kui ka kauplejad, fikseerides seadme täpse olukorra erineval viisil.

Oma telefoni, tahvelarvutit või muud nutiseadet remonti viiv tarbija soovib eelkõige, et see kiiresti ja kvaliteetselt taas töökorda saaks. Seadmele järele minnes eeldab tarbija, et talle tagastatakse seade, mis on remonditud ja mida saab taas ilma probleemideta kasutama hakata. Kurvad on aga sellised olukorrad, kus tarbija avastab seadme vastuvõtmisel, et seadme remondi ajal on tekkinud sellele mehhaanilised vigastused, mida enne remonti andmist ei olnud. Tarbijate pöördumised ja avaldused tarbijakaitseametisse ning tarbijavaidluste komisjoni remondi ajal seadmele tekitatud mehhaaniliste vigastuste tõttu on aga üha sagenev nähtus.

Kohustus tõendada remondieelset seisukorda lasub tarbijal

Taoliste vaidluste tekkimist on võimalik ennetada nii tarbijatel kui ka kauplejatel. Selleks et tagada enda õigused ja vältida ebameeldivusi seadme remontimisel, on tarbijale äärmiselt oluline fikseerida koos müüjaga seadme remondieelne seisukord. Tähelepanu väärib asjaolu, et olukorras, kus seadmel esinevad mehhaanilised vigastused, mida väidetavalt enne remonti ei olnud, lasub tarbijal seadme remondieelse seisukorra tõendamise koormus. Kui seadme remondieelne seisukord on jäänud fikseerimata, on tarbijal hiljem äärmiselt keeruline tõendada mehhaanilise vigastuse tekkimise aega ja kohta ning sellisel juhul on müüjale esitatav kahjunõue suure tõenäosusega perspektiivitu.

Kuigi suuremate kaupluste teenindajad koostavad enamasti seadme vastuvõtmisel ka vastava akti, kirjeldades seadme seisukorda, võib see sageli olla pigem üldsõnaline ja mitmeti mõistetav, andmata sealjuures tegelikult õiget ülevaadet. Seetõttu ei pruugi vaidluse korral kirjalik akt üksi olla alati piisav tõend seadme remondieelse seisukorra tõendamisel. Näiteks on tarbijavaidluste komisjon väljendanud enda seisukohta ka selliselt, et kaupleja teenindaja ei oma spetsiaalseid võimalusi ega tootja poolt antud õigusi, et vastuvõtmise käigus tuvastada kõik seadmega seotud asjaolud, mistõttu seadme vastuvõtmisel koostatud dokument ei pruugi seadme seisundi määramisel omada tõenduslikku tähendust. Tarbijavaidluste komisjon on selgitanud, et hinnangu seadme seisukorrale on pädev andma tootja poolt sertifitseeritud hoolduskeskuse tehnik, kelle koostatud akt on käsitletav piisava tõendina seadme seisukorrast.

Fikseeri seadme olukord mitmel viisil

Seega on parim viis enda edaspidiste õiguste kaitsmiseks seoses nutiseadme remontimisega ja selle seisukorraga fikseerida võimalikult täpselt selle remondieelne seisukord koos müüjaga. Selleks soovitab tarbijakaitseamet esmalt koos müüjaga panna kirja võimalikult detailselt seadme seisukord, viidates mehhaaniliste vigastuste täpsele asukohale, ulatusele ja sügavusele. Lisaks on soovitav seadme remondieelne seisukord kindlasti jäädvustada igast vaatest ka fotodel või videol. Praktika näitab, et selgete fotode või videote abil nutiseadme remondieelse seisukorra fikseerimine on üks parimaid tõendeid ja võimaliku vaidluse vältimise viise.

Cristen Helendi, tarbijakaitseameti järelevalve osakonna jurist

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Õigus viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

  • Sorainen: väärtpaberikontod tuleks pankadest välja viia
    Sorainen: väärtpaberikontod tuleks pankadest välja viia Advokaadibüroo Sorainen juhtivpartneri Toomas Prangli ja advokaadi Kai Vainola hinnangul tuleks välisinvestorite väärtpaberikontode avamine viia pankadest välja väärtpaberiregistri või äriregistri juurde.
  • Agendileping vs. tööleping
    Agendileping <em>vs.</em> tööleping Võlaõigusseaduse (edaspidi – VÕS) § 670 lg 1 alusel kohustub agendilepinguga üks isik (agent) teise isiku (käsundiandja) jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt lepinguid vahendama või neid käsundiandja nimel ja arvel sõlmima. Käsundiandja kohustub maksma talle selle eest tasu. Agent tegutseb iseseisvalt, kui tal on õigus kujundada oma tegevust põhiliselt vabalt ja määrata oma tegutsemisaeg (VÕS-i § 670 lg 2). Käsundiandjal on õigus anda agendile teatud juhiseid, kuid nende andmisel tuleb silmas pidada, et juhised ei tohi ohustada agendi iseseisvust agendilepingu täitmisel.
  • Uue eakuse rahvakogu teine ettepanek jõuab parlamenti
    Riigikogu rahandus- ja sotsiaalkomisjon arutavad teisipäeval kell 14 ühisel istungil uue eakuse rahvakogu ettepanekut reformida pensionisüsteemi teise samba väljamakseid.
  • Majanduskomisjoni hinnangul on taksod ja kokkuleppeveod erinevad asjad
    Riigikogu majanduskomisjoni hinnangul ei saa traditsioonilist taksoteenust ja infotehnoloogilise platvormi kaudu toimivaid kokkuleppevedusid võrrelda, mistõttu erinevad ka neile esitatavad nõuded.
  • Ületundide tasustamist puudutav juhend tuleb teha üheselt mõistetavaks
    Tööinspektsiooni kehtivast töö- ja puhkeaja juhendist jääb mulje, nagu tuleks töötajale maksta ületundide puhul töötasu nii ületundide eest kui ka vaba aja eest. Kaubanduskoja hinnangul on selline käsitlus vastuolus töölepingu seadusega ning seetõttu tegime tööinspektsioonile ettepaneku juhendit muuta.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes