Neljapäev, 18 Oktoober 2018 09:58

Ületunnitöö tasustamise reeglid ja näited

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Elena Lass, jurist
Elena Lass, jurist Advokaadibüroo Kaarma & Kaldvee
Teemade ring, mis seostub ületunnitööga, on lai: näiteks ületunnitöö tegemises kokkuleppimine; juhud, mil tööandjal on õigus töötajalt ühepoolselt ületunnitööd nõuda; ületundide kindlaksmääramine (töötaja „normtundide” seisukohalt); ületundide tegemise mahupiirangud; alaealise töötaja ning ohuteguritega kokkupuutuva töötaja ületunnitöö tegemise keeld; ületunnitöö hüvitamine vaba ajaga või rahaliselt. Käesolev artikkel keskendub olukorrale, kus tuleb otseselt mängu raamatupidaja käsi – ületunnitöö rahas hüvitamisega seotud teemadele.

Ületunnitöö hüvitamine rahas nõuab poolte kokkulepet

Töölepingu seaduse § 44 lõikest 6 tuleneb põhimõte, et tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas.

Sättest saab välja lugeda, et n-ö vaikimisi ning eelduslikult toimub ületunnitöö hüvitamine vaba ajaga. See tähendab, et kui tööandja ja töötaja midagi hüvitamise osas kokku ei lepigi, on tööandjal õigus pakkuda töötajale hüvitisena vaba aega. Rahas hüvitamine nõuaks aktiivsust mõlemalt poolelt ehk poolte kokkulepet. Kui rahas hüvitamises kokkuleppele ei jõuta, hüvitab tööandja sättesse sissekirjutatud eelduse kohaselt ületunnitöö vaba ajaga ning töötajal ei ole õigust nõuda ületunnitöö hüvitamist rahas.

Kuigi vastupidine olukord tekib harvem, ei saa ka tööandja töötajalt nõuda, et töötaja peab nõustuma ületunnitöö rahas hüvitamisega – kui pooled rahas hüvitamises kokkuleppele ei jõua, on töötajal sättesse sissekirjutatud eelduse järgi õigus saada vaba aega. Sätte sõnastusse on seadusandja eesmärk seoses ületunnitöö hüvitamisega selgelt sisse kirjutatud. Seadusandja on nimelt selgitanud, et ületunnitöö hüvitatakse eeskätt vaba ajaga, mitte rahas, töötaja tervise ja ohutuse kaitseks, töötajale piisava puhkeaja tagamiseks, töövõime säilitamiseks ja tööjõu taastootmiseks.

Täismahus artiklit saate lugeda Raamatupidamisuudiste äsja ilmunud värskest numbrist (nr 6, 2018).

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Rubriigi Õigus viimased uudised

Sellest osast leiate te uudiseid tööturu ja tööõiguse teemal

  • Eesti kaotas Euroopa Kohtus suhkrutrahvi vaidluse
    Euroopa Kohus jättis 14. novembril rahuldamata Eesti riigi apellatsioonkaebuse mullusele kohtuotsusele, millega jäi läbi vaatamata Eesti hagi Euroopa Liidult 34,3 miljoni euro eest suhkrutrahvi tagasisaamiseks.
  • Perling: kahtlase raha päritolu tõendamise muutmine vajab analüüsi
    Riigi peaprokuröri Lavly Perlingu hinnangul vajab rahandusministeeriumi plaan pöörata rahapesukahtluse korral vara legaalsuse tõendamise kohustus kahtlustatavale põhjalikku analüüsi.
  • Ministeerium: pensioniraha alalhoidlik paigutus on fondijuhtide valik
    Rahandusministeerium ei plaani konservatiivsete pensionifondide varajaotuse reegleid oluliselt muuta ning märkis, et selliste fondide eesmärk ei olegi inflatsiooni lüüa, vaid raha säilitada; laiemalt on ministeeriumi hinnangul investeeringute tagasihoidlikkus tingitud fondijuhtide soovidest, mitte seadustikust.
  • Liivamägi: pensionifondide kehva tootluse taga on seadustik
    Liivamägi: pensionifondide kehva tootluse taga on seadustik Ettevõtluskõrgkooli Mainor ja Tallinna Tehnikaülikooli lektori Kristjan Liivamäe hinnangul jääb Eesti konservatiivsete pensionifondide tootlus ka järgmistel aastatel inflatsioonile alla, selle taga on aga seadusandlikud piirangud, mitte kehv fondijuhtimine.
  • Vaidluse lahendamine Eesti vahekohtus
    Vaidluse lahendamine Eesti vahekohtus Alati ei pea vaidluste lahendamiseks pöörduma riiklikku kohtusse, alternatiivselt on vaidluste lahendamine võimalik ka vahekohtutes. Kahjuks on vahekohtud endiselt meie õigusaktides alareguleeritud institutsioon ja puudulik seadustik tekitab omajagu segadust.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes