Uuest aastast on toetus represseeritule, represseerituga võrdsustatud isikule ning Eestist sunniviisiliselt tuumakatastroofi tagajärgi likvideerima saadetud isikule senise 230 euro asemel 292 eurot aastas.
„Nõukogude okupatsioon tõi kaasa raskeid katsumusi Eesti rahvale. Peame hoidma ja talletama mälestust meie inimeste läbielamistest, et ka nooremad, vabas Eestis kasvanud põlvkonnad oskaksid ohte ära tunda ja nende vastu seista. Eriti oluline on see tänasel päeval, mil ajalugu kordab end taas Ukrainas,“ rääkis justiitsminister Lea Danilson-Järg.
Tema sõnul on justiitsministeeriumil olnud väga pikaajaline koostöö represseeritute esindusorganisatsioonidega. "Represseeritute toetamine ning nende murede lahendamine on vähim, mis me saame okupatsiooni tõttu enim kannatanute austamiseks teha. Seetõttu on mul väga hea meel, et represseeritute iga-aastast toetussummat õnnestub tuleval aastal märkimisväärselt suurendada, et pakkuda senisest tõhusamat tuge.“
Represseeritute toetust maksab välja sotsiaalkindlustusamet, mille andmetel maksti represseeritu toetust 2022. aastal 8222 inimesele. Represseeritute hulk samas väheneb igal aastal umbes 400–500 inimese võrra, mis tähendab, et 2023. aastal makstakse toetust tõenäoliselt umbes 7800 inimesele. Toetuste kogukulu ilma muudatuseta oleks 2023. aastal olnud ligikaudu 1,79 miljonit eurot. Suurendatud toetuse puhul on kogukulu 2,28 miljonit eurot ning kulud toetusele kasvavad seega ligikaudu 490 000 euro võrra.
Eelnõu on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril.
