"Sõda Ukrainas mõjutab otseselt kogu maailma toidutootmissektorit ning sellest ei jää puutumata ka siinsed ettevõtted – küsimus on pigem selle mõju ulatuses toidu varustuskindlusele," ütles Kruuse pressiteates.
Ministri sõnul on kaalumisel erakorralise abi maksmine kriisireservist, kuid liikmesriikidevahelise jaotuse põhimõtted pole veel otsustatud. Samuti on oodata turukorraldusmeetmena eraladustamist sealihale, kus teatud perioodiks eemaldatakse hinnasurve vähendamiseks turult osa sealihast.
Kruuse märkis, et lisaks on kaalumisel võimalused vaadata üle tootmist piiravad meetmed ja lubada ökoaladel karjatamist ja valgurikaste põllukultuuride kasvatamist, samuti põllumajandustootjatele otsetoetuste ning pindala- ja loomadega seotud maaelu toetuste ettemaksete suurendamist ja maksmist alates oktoobrist 2022.
Samuti konsulteeritakse liikmesriikidega uue ajutise riigiabi kriisiraamistiku loomise vajaduse ja ulatuse üle. Algse eelnõu kohaselt on võimalik anda laene ja tagatisi ning kompenseerida elektri- ja gaasihinna tõusu,
lausus minister.
Maaeluminister Kruuse kutsus kolmapäeval kokku kohtumise, et arutada Ukraina kriisi mõjusid ja võimalikke lahendusi siinsele põllumajandus-, kalandus- ja toidutootmissektorile.
Kohtumisel tõdeti, et toidu varustuskindlus ja tarneahelate toimimine on tänases olukorras oluline osa meie julgeolekust. Ukraina ja Venemaa on maailma teravilja- ja õliseemneturul olulised osalised.
Venemaa on EL-i jaoks olnud ka oluline kütuse-, gaasi- ja väetisetarnija. Sisendihindade kõrval valmistavad nii põllumeestele kui ka toiduainetööstustele muret mitmesuguste sisendite, näiteks pakendite kättesaadavus. Lisaks on Ukraina olnud oluline turg meie kalatoodetele.
Ümarlaual osalesid Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eestimaa Talupidajate Keskliidu, Eesti Aiandusliidu, Eesti Kalaliidu ja Eesti Toiduainetööstuste Liidu ning samuti suuremate tooraine- ja toidutootjate esindajad.