Järgmise 12 kuu jooksul on toetust saavatel tegevusrühmadel võimalus võimestada ja koolitada sidusrühmasid, tellida tegevuspiirkonda käsitlevaid uuringuid, konsulteerida sidusrühmadega ning kaasata eksperthinnanguid selle nimel, et koostada aastateks 2023–2027 uus kohaliku arengu strateegia, teatas maaeluministeerium.
Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on uute arengustrateegiate lähtekohad on rohe- ja digipööre.
Muutused tulevad ja annavad meile võimaluse siduda Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika raames pakutavad võimalused Leader-meetme pakutava lisandväärtusega. Seega kutsun kõiki pooli osalema ja kaasa rääkima tulevaste arengustrateegiate väljatöötamisel ning maapiirkondade tuleviku kujundamisel,
lausus ta.
Maaeluministeerium on koos põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametiga (PRIA) ning konsulteerides Eesti Leader Liiduga välja töötanud Leader-meetme toetuse aastate 2023–2027 kohaliku arengu strateegiate ettevalmistamiseks.
Strateegiate eesmärgid ja plaanitud tegevused valitakse kohalikul tasandil, lähtudes kohalikest vajadustest ja suunates tähelepanu muu hulgas maapiirkonnas ettevõtluse arendamisele, kohalike kogukondade võimestamisele, teenuste kättesaadavuse parandamisele, keskkonna- ja kliimasäästlike lahenduste väljatöötamisele ja rakendamisele ning maaelu hea kuvandi säilitamisele ja tutvustamisele.
Esimest korda on kohalikul tasandil võimalik suunata tähelepanu ka Euroopa Sotsiaalfond+ raames planeeritud tegevustele, eelkõige hooldusraviteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamisele, et leevendada ülalpidamiskoormust, tagada inimväärikus ja tõsta sotsiaalset kaasatust.
Tegevuspiirkondades välja töötatud kohalikud arengustrateegiad peaksid valmima 2023. aasta aprilliks ning nende valimiseks moodustab maaeluministeerium ühiskomisjoni.
Paralleelselt jätkub Eesti maaelu arengukava 2014–2020 raames välja töötatud kohalike arengustrateegiate rakendamine 26 tegevuspiirkonnas.
