Arvestades selle aasta alguses jõustunud märkimisväärset palgatõusu, on päästjate nõudmised mõõdukad. Uuest aastast loodetakse siseministeeriumi poolt inflatsiooni korrigeerimist viie protsendi võrra, 2025. aastal ja 2026. aastal aga jõukohaseid samme varem kokku lepitud palgaeesmärgi suunas, vastavalt siis 18 ja 15 protsenti.
Ka päästjate puhul on erinevad siseministrid tunnustanud eesmärgina 120 protsenti keskmise palgani jõudmist, mis tagaks valdkonna jätkusuutlikkuse ja toimekindluse.
Eesti Päästeala Töötajate Ametiühingu peausaldusisiku Kalle Koopi sõnul on päästjatel palga kõrval ka teisi muresid. „Kuna paljud käivad tööle kaugemalt või on võtnud aja jooksul juurde muid kohustusi, on väga oluline 24-tunniste valvete säilimine. Sõltuvalt palganumbritest võib siin mingi kompromiss olla võimalik, aga optimaalne tööaeg on meile palgaga võrreldes pea sama tähtis,“ ütles Koop.
Tänavu augustis tunnistas rahandusminister Mart Võrklaev intervjuus ERR-ile, et töötajaid, kellel on sõlmitud kollektiivleping, palgatõusuta jätta ei saa. Samal ajal ei näe järgmise aasta riigieelarve eelnõu ning ka riigieelarve strateegia päästjatele ette palgatõusu. „Sõnum on selge, ilma kollektiivlepinguta on palgad külmutatud ja kukkumine tagasi mudaliigasse garanteeritud,“ võttis Koop olukorra lühidalt kokku.
Kohtumine siseministriga leiab aset homme kell 14.
